„Pudelikaelaks on ühendus Soome ja Eesti vahel,“ tõi Eesti Teaduste Akadeemia (TA) energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg esile ühe põhjuse, miks Eestis on Soomest määratult kallim elekter, kuigi asume ühes börsisüsteemis ja suvine elektrihind peaks olema talvisest märksa odavam. Kahest Soome-Eesti kaablist, EstLinkist 1 ja 2 meie suunas elektri läbi laskmiseks ei piisa, EstLink 3 valmimisest saame aga rääkida ehk 10 aasta pärast. Tarbija lootus lasub eeloleval talvel – millele keegi ei taha mõelda – taas riigi toetustel.

Pühapäeval, 19. juunil oli Nord Pooli andmetel Soomes kella 4-5 ajal elektri hind 1,5 eurot MWh. Eestis näitas Nord Pooli tabel samal ajal hinda 120 eurot MWh. Vahe oli seega umbes 86 kordne. Taas kord jäi üle tõdeda, et elektribörs Eesti suhtes ei toimi.

Meenutuseks, et Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas oli külmal jaanuarikuul keskmine hind üsna vähe kõrgem kui eelmisel suvisel nädalalõpul: 141,74 eurot megavatt-tund. Kui talvel oli kõrge hind põhjendatav suure tarbimisega, siis nüüd juunis, kui pole ka kuumalainet ega vaja rakendada palju energiat kulutavaid konditsioneere, võtab taoline hinnatase sõnatuks.

See pole muidugi ainus näide kahe naabermaa hirmsuurest hinnavahest: lihtsalt üks viimase aja drastilisemaid. Sagedasti avaneb selline pilt, et nagu Nord Pooli andmetel võib veenduda, maksab Soomes megavatt mõnikümmend ja meil mõnisada eurot. Kõik see kütab omakorda põhifaktorina tagant juba niigi Eestis väga kõrget, enam kui 20% inflatsiooni ehk kõikide kaupade kallinemist.  

Ühendused Lätiga odavamat elektrit ei too

„Soomes on muidugi rohkem tootmisvõimsusi kui meil, kuid tulem ei kajastu Eestis,“ ütles energeetikakomisjoni esimeesArvi Hamburg hinna erinevuste kohta. „Üks asi, et Eesti ja Läti vahele on rohkem ülekande võimsusi juurde rajatud. Põhjamaade elekter, mis varem jäi rohkem meile, liigub nüüd seega ka meilt edasi, Lätti. Pudelikaelaks on ühendus Soome ja Eesti vahel. Ühe ühenduse peaks Eesti ja Soome vahele veel juurde ehitatama. Sellest on ammu räägitud. Aga kogu aur on läinud selle peale, et me sünkroniseerime end Euroopaga.“

Töösse on läinud juba neljas Eesti-Läti ühendus, sest Soome kohta arvasid otsustajad, et asi on korras ja nüüd on vaja end hoopis tihedamalt lõunanaabriga siduda. Mingi loogika selles ka oli, kuid see ei kehti enam ammu.

Umbes aasta tagasi jõudis Venemaalt Läti, Kaliningradi ja Soome kaudu meie energiaturule 2500 megavatti elektrivõimsust. Seda on kokku kahe tuumajaama jagu.  Nüüd on see sõja ja sanktsioonide tõttu ära langenud. Seega lõuna suunast ei tule meie turule midagi, lootus on ainult põhja ehk Soome-Skandinaavia suunal. Meie pingutustest Lätti liine rajada pole seega tarbijal otsest abi, sest see hinda börsil alla ei too. Aga kaks Est Linki, mis otseselt börsihinda mõjutavad, on seega niigi üle koormatud ja aitavad üldisele energiadefitsiidile kaasa. Baltimaades toodetava elektri hind on üldiselt kallim kui Põhjamaades, seega voolaks meie poole rohkemgi elektrit, kui Soome-Eesti kaablid ainult läbi laseksid.

Hinda ajab üles veel, et Soomes endas valitseb Arvi Hamburgi sõnul elektri defitsiit. Toidavad Rootsi ja Norra, kuid nendel endilgi võivad varsti näpud põhjas olla. Seetõttu ennustas Hamburg, et talvel jääb elektrihind vahemikku 106-180 eurot Mwh. See on umbes taolisel tasemel nagu eelmiselgi talvel. Madalama hinnaga päevi peaaegu ilmselt ei tulegi, mis ikkagi tähendab kõigi jaoks kulude suurt kasvu. Gaasi hinnaks pakkus Hamburg börsil keskmiselt 200 eurot Mwh. Veel märtsis räägiti sellisest hinnast kui rekordist, ent rekord on tulnud, et vähemalt lähemas tulevikus jääda. Gaasi hind panustab omakorda muidugi jõuliselt elektri hinna kasvu.

EstLink 3: 10 aasta pärast

Soomega lisaühenduse rajamisega kiirustamist ei peetud meil vajalikuks. EstLink 2 sai valmis 2014 ja loogiliselt pidanuks järgnema EstLink 3 alustamine. Poliitiliselt olnuks see mõneti ebapopulaarne. See tähendanuks tarbijatele võrgutasu tõusu.  

Ühtlasi muidugi ei nähtud ette gaasihinna järsku hüppeid, mis eelmisel sügisel pihta hakkasid. Gaasi hind on omakorda seotud elektri hinnaga ja lisandus veel CO2 hinna kallinemine. Soome-Eesti kehv läbilaskevõime on vaid kirss tordil. Selge, et EstLink 3 tuleb ikkagi valmis ehitada, kusjuures omakorda võrgutasu tõusuta siin ei pääse, sest kuidagi on vaja investeeringuid kinni maksta. Omaette küsimus, kui kauaks selleks aega läheb.

Võrguettevõtte Elering juht Taavi Veskimägi on ühes blogipostituses tänavu aasta alguses pakkunud, et trassivalikud, planeerimismenetlus, keskkonnamõjude hindamine ja vajalike lubade hankimine võtab 5-6 aastat. Soomlased võiks „pardale“ saada umbes 10 a pärast.

Baltimaade ja Põhjamaade sõltumatu energiakaupleja, Baltic Energy Partnersi juhatuse liige Marko Allikson omakorda tõdes, et käeoleva suve elektrihinnad on olnud kõrgel eelkõige tulenevalt elektritootmiseks kasutatavast kallist maagaasist.  Gaasi tuleb kasutada, kui piirkonnas pole piisavalt taastuvenergiat.

„Suhteliselt madalad on hinnad vaid Norra ja Rootsi põhjaosas, kuid piiratud ühenduste tõttu ei jõua need hinnad meieni,“ sõnas ta. „Lisaks ei tule sellel suvel elektrienergiat Venemaalt ei Balti ega Soome ühenduste kaudu. Eelnevale kõigele lisaks hilineb Soomes uue Olkiluoto 3 tuumajaama käiku laskmine, mis võiks aidata tuua meile teatud perioodidel soodsamaid hindu Soome kaudu.“

Talv toob väga kõrged elektriarved

Mis puudutab ees ootavat talve, siis hinna taset mõjutab eelkõige ilm. Külm ja tuuletu talv toob krõbedaid hindu ning pehme ja tuulerohke pigem viib hindu alla.

„Kindlasti saab olema üldiste hinnatasemete osas tähtis roll ka sellel kui hästi suudetakse täita enne talve gaasimahuteid, mis täna sõltub eelkõige Vene ja Euroopa Liidu vahelistest sanktsioonidest ja see omakorda Vene-Ukraina sõja arengutest;“ nentis Allikson. „Kui gaasi on piisavalt, siis langeb gaasi hind ja ka elektrihind. Kui aga tekib gaasi puudujäägi oht, siis mõjutab see kaskaadina ka elektriturgu ning viib üles elektrienergia hinnad.

„Sellises kontekstis on oluline läbi mõelda kõik energia säästmise viisid, kuna talv võib tuua väga suuri elektriarveid,“ ütles Allikson. „Fikseeritud pakett aitab rahavooge planeerida ja vältida üksikuid väga kalleid perioode, ent börsipakett peaks omakorda olema jällegi pikemas perspektiivis reeglina soodsaim lahendus.“

Nõnda nagu Arvi Hamburg, tõdes ka Allikson, et meie piirkonnas valitseb elektridefitsiit. Lihtsalt ei jätku elektritootjaid, kes sooviksid oma müügihindu pakkuda. Seetõttu on raske omakorda ka klientidele fikshindu välja käia.

Alates 2023. aasta algusest on kavas selleks, et Soome ja Eesti elektriturgude vaheliste hinnaerinevuste mõju vähendada või tasandada,  hinnariskide maandamise instrumentide (FTR) käivitamine. See võiks anda võimaluse Eesti elektrimüüjatele pakkuda lihtsamini fikseeritud hindu – kasutades Soome elektriturgu. Alliksoni sõnul ei tähenda see siiski mitte tarbijale otseselt madalamaid hindu, vaid pigem annab turule võimaluse fikseeritud pakette lihtsamini müüa.

Samal ajal on aga ka börsipakettide marginaalid pigem tõusuteel. Oluliselt on kasvanud bilansienergia kulud, et hoida elektritarbijate ja elektritootjate plaane omavahel tasakaalus igas tunnis. Börsipakett võimaldab üldiselt saada osa soodsamast elektrienergiast neil tundidel kui taastuvat on turul piisavalt – suveperioodil on see eelkõige päikselisel päeval.

Samas tekib börsipaketiga kõrgete hindade risk juhul, kui on vaja käitada fossiilseid elektritootmisviise Narva jaamades või lausa kasutada väga kallite reservelektrijaamade energiat.

Defitsiit juba enne sõda

Juba eelmisel detsembril tõdes Eesti Energia endine juht Sandor Liive intervjuus ERRile: “Reaalsus on see, et meil kogu Baltikumis on homseks tootmispakkumisi 1500 megavatti, samal ajal kui meil nõudlus on 4500 megavatti. Ja Soomes on samamoodi 3000 megavatti puudu. Ja tulemus on see, et kõrged hinnad on homme Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes. Selleks, et tulevikus oleks elektritootmisvõimsused, on meil vaja teha investeeringuid.” 

See oli veel aeg, kui polnud puhkenud sõda ega alanud otsest gaasidefitsiiti.

Kuna kiireid tarbijaid aitavaid lahendusi silmapiiril ei paista, siis jääb loota ainult valitsuspoliitikutele, et nad maksude kaudu leevendust tooksid.

30. mail toimus teaduste akadeemia korraldatud konverents „Eesti energiapoliitika. Energiatrilemma-tasakaal“ https://www.akadeemia.ee/sundmused/energeetikakonverents-eesti-energiapoliitika-energiatrilemma-tasakaal/. Sellest võttis osa rida mainekaid majandus- ja keskkonnateadlasi ja ettevõtjaid. Diskussioonil, kuidas kõrgete energiahindadega edasi elada, kujunes rida ettepanekuid, mida valitsus võiks inimeste kaitseks kõrgete energiahindade eest lühiajalises perspektiivis ette võtta.

• elektri ja maagaasi lõpphinna maksude ja tasude siseriiklik vähendamine
• aktsiisimaksu langetamine lubatud miinimumini
• energiaintensiivsetele ettevõtete tuleks kvalifitseerimistingimusi alandada ja laiendada madaldatud aktsiisimääraga ettevõtete ringi
• käibemaksu alandamine soovitavalt 12%-le
• taastuvenergiatasu ja võrgutasu kompenseerida riigieelarvest, et tarbija ei peaks neid maksma
• maksualanduste ja tasude kompenseerimise katteallikas oleks CO2 kõrgest hinnast tulenev kvooditulu ja energiahinnast tulenev käibemaksu enamlaekumine riigieelarvesse
• analüüsida taastuvenergia toetuste ajakohasust
• kodutarbijatele (kaitstud tarbijatele) universaalteenuse võimaluse pakkumine: hanke korras tuleks leida neile eraldi elektrimüüja
• elektri ja ka maagaasi hinnalaest kõrgemate hindade kompenseerimiseks rakendada möödunud talvel kehtinud kahe astmelist kompenseerimissüsteemi: seda 2022. aasta oktoobrist 2023. aasta aprillini
• seejuures elektri puhul tuleks kehtestada hinnalagi 100 €/MWh, tarbimismahuni 650 KWh/kuus, maagaasil 50 €/MWh, tarbimismahuni 2750 KWh/kuus
• vähekindlustatud perede elektri, maagaasi ja kaugküttetoetused jätta samaks, püüdes vältida kompensatsiooni taotlemiseks liigset bürokraatiat
• vedelkütuste hinnahüpete silumiseks tuleks võtta kasutusele vähemalt 50% ulatuses vedelkütuse julgeolekuvaru
• julgustada tarbijat valima elektripaketti ja sõlmima elektrimüüjaga elektrileping (1/5 tarbijatest kasutavad elektrit üld teenuse raames)
• pikendada Narva EJ 1000 MW juhitava võimsuse olemasolu tagatud tähtaega.
• hinnata põlevkivienergeetika sulgemisotsuse mõju ja pikendada põlevkivienergeetika tööiga – arvestades rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärke