Nõmme miljööväärtuslikus rajoonis aadressil Sõlme 6 asub üks õdus ja hubane maja, mille omanikud pälvisid tänavu Tallinna linnalt tunnustuse eeskujulikult tehtud restaureerimistööde eest. Samuti taotlesid omanikult linnalt toetust, millele üsna kiiresti ka jaatav vastus tuli.
Majaomaniku Madis Abeli hinnangul tasub linnalt kindlasti toetust küsida. „Kui see maja juba selline on – vitraažaknad rohelised ja punased ning kõrge miljööväärtusega siin miljööalal ja Tallinna linn toetus pakub, siis miks mitte võtta ühendust ja vaadata, mis selleks vaja on ja nii ta läks,“ kirjeldas ta.
Tallinna linnas on mitmeid miljööväärtuslikke alasid, kuid suurim neist asubki just Nõmmel. Kuigi ringi jalutades võib silmata veel palju neid hooneid, mis ootavad kordategemisel oma järge, on viimastel aastatel hakatud vanu maju rohkem taastama.
Lihvimata pärlid
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti miljööalade spetsialist Sabina Kaukise sõnul ei ole vana maja korrastamine sugugi lihtne tegevus. „See algab sellest, et omanik viib ennast kurssi nii majaga, maja ajalooga ja ka tehniliste lahendustega,“ selgitas ta. „See on kindlasti teatud inimtüüp, kes näeb perspektiivi selles lagunenud või nukras seisus hoones. Me spetsialistidena näeme, et need kõige nukramast seisus hooned on tihtipeale need, mis on ümber ehitamata. Nad on tegelikult sellised lihvimata pärlid, millest annab teha väga kauni hoone.“
1914. aastal ehitatud maja näol on tegu tsaariaegse suvilaga, mis oma esimese rekonstrueerimise läbis kahekümnendatel. Nõukogude ajal hakkas aga hoone lagunema, kuna toonane omanik ei hoolitsenud maja eest piisavalt. Kui võrrelda paari aasta taguseid pilte praeguse maja ilmega, on erinevus justkui öö ja päev.
Abeli sõnul oli maja laudisel värv maas ja pooltes aknaavades olid klaasid katki. „Veranda uksed põhimõtteliselt lahti ei käinud – plekk oli veel ette löödud, et ajutiselt kaitsta ilmastiku eest,“ kirjeldas ta. „Aga jah, nüüd on ikkagi täitsa nagu öö ja päeva vahe.“
Kõige suurem töö oli akendega, mida meisterdati põhimõtteliselt pool aastat. Kõik aknad on täielikult taastatud.
Abel kirjeldas kuidas tuli ükshaaval kõik klaasid lahti võtta ja siis kõik tagasi kittida. „Kõik vanad klaasid on alles, need klaasid virelevad niimoodi nagu vanasti olid kõik – siledat klaasi ei olnud,“ rääkis ta. „Ja kindlasti ka fassaadi restaureerimine – veelauad olid ära mädanenud ja tuli välja vahetada. Osaliselt ka vöö, mis plommimist vajas, kuna oli kohati läbi. Tööd oli ikkagi palju.“
Tellingutel oli hirmus ronida
Nõmmel asub aga veel teinegi miljööväärtuslik maja, mis tänavu Tallinna linna tunnustuse ning ka preemia pälvis – kahepere elamu aadressil Raudtee 89 on ehitatud 1934. aastal. Viis aastat tagasi kolisid sinna elama kaks õde oma peredega ning nüüdseks on ka maja välisfassaad täielikult rekonstrueeritud.
Maja omaniku Kristiina Kaju kirjeldusel oli maja üsna väsinud ja laudis täiesti tume. „Nüüd on palju värskem ja heledam kindlasti,“ märkis ta. „Võib öelda, et üks suvi läks meil selle peale, et hakkasime külg külje haaval tegema – tellingud püsti ühte kohta, siis tellingud maha ja püsti järgmisesse kohta. Niimoodi sügiseks saime ringi peale ja oligi enam-vähem korras.“
Kaju hinnangul oli kõige raskem kõrgetel tellingutel maja värvida. „Kui ma nüüd enda vaatenurgast räägin, siis igapäevaselt ma ei käi kuskil kõrgustes – ei värvi, ei ehita,“ rääkis ta. „Kui meil olid siin tellingud, siis nad olid tegelikult päris kõrged. Maja otstes just, siin oli isegi kolmekordne telling ja minu jaoks oli päris suur väljakutse seal kolmandal astmel värvida. Ma isegi ei julgenud tegelikult seal väga püsti tõusta. Vaade oli sealt kõrge ja alla ei tahtnud üldse vaadata.“
Tagantjärgi tasus aga vaev end Kaju sõnul kuhjaga ära. „Mida aeg edasi, seda rohkem ma hindan seda, et selline rohelus on siin ja ümber sarnased majad,“ ütles ta. „Vaba olemine siin aias ja ajalooline maja ongi tegelikult väga väärtuslik ja järjest rohkem saan sellest aru. Ma Nõmmel sõidan päris palju rattaga ringi ja vaatan ka teisi maju ja mida seal on tehtud või kuidas on tehtud ja mingid asjad lahendatud.“
