"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
rahvaalgatus Elektriliste tõukerataste lohakas parkimine ohustab teisi liiklejaid, Bolt testib tehnoloogilist lahendust valesti pargitud tõukeratta tuvastamiseks (2)
09. august 2022
Foto Ilja Matusihis

Portaalis rahvaalgatus.ee on käivitatud allkirjade kogumine liiklusseaduse muutmiseks, sest elektrilised tõukerattad on endaga kaasa toonud kontrollimatu kaose tänavatel ja põhjustanud palju kaebusi, kuna need on sageli pargitud ebaseaduslikult või hooletult, takistades teisi liiklejaid.

„Oleme Eestis testimas tehnoloogilist lahendust, mis tuvastab valesti pargitud tõukerattad, samal ajal informeerides kasutajaid korrektse parkimise kohta,“  vastas Bolti tõukerataste spetsialist Aleksandr Lilišentsev kaebustele elektritõukerataste kõnniteele ohtlikust jätmisest. „Hiljuti laiendasime ka tsoone, kuhu tõukerattaid parkida ei saa, näiteks ohutussaarte ja keerulisemate ülekäiguradade läheduses ning kitsastel tänavatel.“

Samas teeb Bolt Lilišentsevi sõnul politseiga tihedat koostööd ning jagab informatsiooni liiklusreeglite rikkumise kohta, mis omakorda aitab neil tuvastada kasutajaid, kes reegleid ei järgi. Bolti esindaja kutsus üles inimesi, kes märkavad, et tõukerattaga sõitja rikub liiklusreegleid või näiteks pargib tõukeratta valesti, sellest neile rakenduse kaudu teada andma. „Samuti kutsume üles neid sõbralikult korrale kutsuma. Kui kasutaja reegleid ei järgi, saame ta vajadusel rakendusest blokeerida või trahvida,“ kinnitas Lilišentsev.

Rahvaalgatuse kodulehel kommenteerinud Jaan Piirsalu hinnangul on kergliikurid autode eest surutud kõnniteele. “See konflikt jalakäiatega, mida siin arutatakse on tingitud sellest, et mingid mootori jõul liikuvad 25km/h liikuvad sõidukid suruti autode eest ära kõnniteele,” kirjutab ta. “Ehk tehti sõiduteest autotee ja kõnniteest sõidutee. Kergliikurid kui sõidukid sõitku ja parkigu sõiduteel, seal kus on sõidukite koht. Seal on ka ilusti teada, millised on parkimise reeglid. Ehk sõidukid tuleb viia tagasi sõiduteele, siis kaob tasapisi ka arvamus, et need sõidukid on midagi teistsugust kui autod ja jalgrattad. Ja nüüd ronivad ka jalgrattad kergliikureid järgides kõnniteele. Kõnniteed on vaja vabastada ohutuks kõndimiseks, pole vahet kas oht on sõidukite sõitmises või parkimises.”

Keset teed vedelev elektriline tõukeratas on ohtlik

Pealinn avaldab rahvaalgatuse koostaja Mari-Liis Jänese teksti: “Liiklusseadus pole tormiliselt arenenud uuele liiklemisviisile järele jõudnud. Tõsi, turvaliseks liiklemiseks elektritõukeratastega on Eestis kasutusele võetud mitmeid uusi liiklusreegleid, ent nende parkimist puudutav osa on suurema tähelepanuta jäänud. Praeguseks, 2022. aasta suveks, on keset teed vedelevad elektrilised tõukerattad muutunud nähtuseks, mis ei saa linnas liikudes kellelegi märkamata jääda. Ei minu ega teiste liiklejate jaoks pole tähtis see, kes selle elektrilise tõukeratta sedasi jättis, kas see, kes sellega viimasena sõitis, tuul või keegi, kes huligaanitses, vaid see, et keset teed vedelev elektriline tõukeratas on ohtlik!”

Liiklusseadus § 20 lg 42 sätestab, et parkides tuleb jätta ka kõnniteel vabaks 1,5 m jalakäijale, samas aga pole jalgteel, jalgrattateel, jalgrattarajal ega jalgratta- ja jalgteel parkimise osas liiklusseaduses konkreetseid norme. Samuti on sellesama LS § 20 lg 42 sõnastus mitmeti tõlgendatav ega muuda sellisena liiklemist ohutumaks. Näiteks ei ole seaduses täpsustatud, kas jalakäijale tuleks vabaks jätta sõiduteest kaugem või sõiduteele kõige lähem teeserv? Kas pargitud liiklusvahendid võivad paikneda juhi suva järgi risti teel või ainult paralleelselt teeservaga? Praeguse sõnastuse järgi on kõik juriidiliselt korrektne ka näiteks juhul, kui jalgratta- ja jalgteel on jäetud 1,5 meetri laiune käiguriba, kuid see ei asu paralleelselt teeservaga, vaid on sellega risti või diagonaalselt. Inimlikus mõttes saab ju igaüks aru, et selline parkimine blokeerib ühe sõidusuuna osaliselt või täielikult, tekitab ebamugavust ja on ohtlik.

“Arvan, et ei ole tehtud analüüsi, kuidas selline kaootiline parkimine teiste liiklejate ohutust mõjutab,” kirjutab pöördumise algataja Mari-Liis Jänes. “Linnas liikudes võib aga igaüks oma silmaga näha, et elektrilised tõukerattad, mis on pargitud keset jalgteed või jalgratta- ja jalgteed, on ohtlikud kõigile liiklejaile, kuid eriti suurt ohtu ja takistusi põhjustavad need liikumispuudega liiklejaile ratastoolis, vaegnägijatele ning pimedatele ning on ebamugavad lapsevankriga liiklejaile.”

Sätestada tuleb kergliikurite konkreetsemad parkimise tingimused

Liiklusseadus reguleerib väga üksikasjalikult mootorsõidukite parkimist ja selle erinõudeid, kuid need ei laiene kergliikurile. Arvestades uue sõiduvahendi populaarsust, on selge, et elektriliste tõukeratastega seotud parkimisreegleid vajavad nüüd täpsemat regulatsiooni. Kas tegemist on seaduseandjale nn kahe silma vahele jäänud asjaoluga või polegi soovitud seda olukorda seadusega reguleerida, ma ei tea, kuid fakt on, et sellega tekkinud oht liikluses ole lahendatav vaid inimeste hooliva suhtumise ja südametunnistuse abil.

Arvan, et oleme jõudnud olukorda, kus on tarvis liiklusseaduse muudatust, mis sätestaks kergliikuritele ( sh elektriline tõukeratas) konkreetsemad parkimise tingimused, kui need käesoleval hetkel on. Nende seas peaks olema

1) parkimise ja peatamise tingimused – näiteks elektrilise tõukeratta pikitelg võiks olla rööpne teeäärega; takistuse puudumisel ei tohiks elektriline tõukeratas pargitud kaugemale kui 10 cm kaugusele teeäärest jne;

2) parkimise ja peatamise keelu tingimused.”

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Mari-Liis Jänes
10. aug. 2022 13:29
Tänaseks on neil Boldil olemas tõesti lahendus, et inimene saab valesti pargitud kergliikuri üles pildistada, märkida selle asukoha ja kirjeldada, mis on valesti. Võrdluseks: kas keegi kujutaks ette olukorda, kui rendiautod pargiksid suvaliselt sõiduteedel, võtmed ees, segades teisi liiklejaid, ning rendifirma asuks seisukohale, et kui see segab, siis igaühel on ju võimalus need ümber parkida? Sellisele positsioonile on praegu asunud Bolt ning riik tolereerib seda. Aga tuleme tagasi kergliikurite juurde, tõesti pole neid ju nii tülikas ümber parkida kui rendiautosid? Pealegi oleme me linnakodanikud ja kõik me tahame puhtamat linnaõhku. Aga ... see on mõeldav teguviis paari-kolme apsaka puhul. Mismoodi peaks aga välja nägema see, kui neid valesti või hoolimatult parkivaid kergliikureid on igal jalutuskäigul kümneid ja kümneid? Toon näite. Pildistasin paari päeva jooksul , üles valesti või hoolimatult parkivad Boldi elektrilised tõukerattad, mis jäid minu tavapärastele marsruutidele. Kokku nägin selliseid 40! Aga tagasi soovituse juurde võtta kodanikuna ise asi käsile ja korrastada oma kodutänav. Jah, ma olen mõlema soovituse järgi teinud, olen neid tee pealt tee äärde tõstnud ja olen ka teavitanud ettevõtet. Varem, kui neid oli vähem. Nüüd oleks nende äratõstmine ja teavitamine täiskohaga töö. Teeme arvutuse. Ühest halvasti pargitud kergliikurist pildi tegemisele, sellest läbi Bolti tagasiside vormi teadaandmisele ja selle teelt tõstmisele kulub orienteeruvalt kolm minutit. Seda minul, kes ma olen juba kogemustega "tõuksiteavitaja". Algajal võib kuluda neli. Võtame aluseks minu fototuuri, kus tunni jooksul märkasin keskmiselt 11 ohtlikku kergliikurit – nendega tegelemisele läheks 33 kuni 44 minutit ehk siis peaaegu kolmveerand tunnine jalutuskäik. Kas see oleks siis see, mida riik tahab oma kodanikele vaba aja sisustamiseks soovitada? Muidugi on tekkinud olukorras süüdi jokk-parkijad ise, aga vastutavad ka need, kes seda reguleerivad.
Tõukeparkla
9. aug. 2022 13:49
Tõukeparkla võimalik väljanägemine, kus tõukeratas on magnetiga riputatav või metallraamil, metallpostil, kus metallraam, metallpost on paigaldatud teeservast haljasalale õhku.