„Meie probleem ei ole praegu mitte selles, et majanduses on seis halb – raske on olukord kogu maailma majanduses – vaid selles, et meil läheb halvemini kui enamikul Euroopa Liidu riikidel,“ ütles  LHV panga majandusekspert ja majandusteadlane Heido Vitsur.

Konjunktuuriinstituudi viimasel hinnangul on Eestis majanduse praegune seis halb. Majanduse suurimaks väljakutseks on vähenenud nõudlus ja palgasurve. Hinnakasv ja inflatsioon on raugemas, kuid tarbijate kindlustunne püsib madalal.

„Tundub küll uskumatuna, aga meie praeguse suure ebaedu põhjuseks on see, et on Covidi epideemia ajal läks meil tunduvalt paremini kui enamikul meie konkurentidel. Ehk lihtsamalt öeldes: me kukume rohkem seepärast, et olime teistest kõrgemal,“ märkis Vitsur.

Teine ja peamine põhjus on tema sõnul aga see, et meie, aga ka meie lühiajalise majanduskogemusega Balti naabrid on olnud rohkem turu usku kui ülejäänud Euroopa riigid. „See usk on aga toonud kaasa selle, et meil on vähe, kui üldse, pööratud tähelepanu majandustsükli stabiliseerimise küsimustele. Ehk poliitikatele, mis võimaldaks korraldada majanduse stabiliseerimist.“

Nii näiteks kasutatakse väljaspool Baltikumi suhteliselt harva fikseerimata intressiga laenamist. Balti riikides on see aga reegliks. Sama asi on energia hindadega, jne. „Kokkuvõttes on meie halva seisu põhjuseks see, et majanduspoliitika, mis meid siiamaani hästi teenis, seda enam ei tee,“ kinnitas Vitsur.

Halb põllumajandusaasta

Samas ennustas ta, et selle aasta teine poolaasta tuleb majanduses vastuoluline. Ühtedes majandussektorites ilmselt ei suuda nii mitmedki ettevõtted raskustele vastu panna ja halvemal juhul lõpetavad oma tegevuse, paremal juhul vähendavad tootmist tuntavalt.

„Samas on aga kindlasti ettevõtteid, kes suudavad praeguses olukorras oma tegevust laiendada. Aga kuivõrd olukord Euroopas pole kiita, siis optimismiks tuge pole kuigi kerge leida,“ nentis ta.

Rääkides jätkuvast kõrgest 10 protsendi juures olevast inflatsioonist Eestis, siis tõi Vitsur välja selle, et kogu maailmas inflatsioon siiski alaneb ja kui see nii jätkub, jõuab inflatsioonitempo alanemine ka siia. Paraku on sellele lootusele tekkinud uus takistus: halb põllumajandusaasta meil ja seda lisaks probleemidele Ukraina viljaekspordiga.

Lisaks ei tohi unustada ka seda, et suhteliselt madalad energiahinnad on hetkel tingitud loodetust väiksemast maailma majanduskasvust. „Energiahinnad võivad majanduskasvu kiirenemise korral uuesti tõusma hakata ja seeläbi ka inflatsiooni suurendada,“ prognoosis ta.  

Ebapiisav nõudlus

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik tõi aga esile, et praegust majanduskasvu Eestis piiravad eelkõige madal nõudlus, tarbijate ostujõu langus ja intressimäärade tõus. „Ostujõu languse taga on väga kiiresti kasvanud hinnad. Kuna hinnatõus aeglustub, siis peaks majandus taas kasvama hakkama,” oli ta optimistlik.

Hinnatõus aeglustub Swedbanki hinnangul aastavahetuseks aga viie protsendi juurde. Järgmiseks aastaks oodatakse Eesti suurima panga poolt nelja protsendilist hinnatõusu.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepa sõnul on kiire inflatsioon küll raugemas, kuid selle mõjud kajastuvad meie majanduses veel mõnda aega. „Keeruline olukord majanduses mõjutab nii ettevõtete võimekust ja valmisolekut investeerida, kui jätab jälje ka kodumajapidamistele. Ka maksutõusud annavad oma panuse kindlustunde langusele, samas on ettevõtjad nõus, et riigi rahandus tuleb korda saada.“

Ta avaldas heameelt, et Eesti tööturg on osutunud küllaltki vastupidavaks, mis tähendab, et töötus püsib stabiilsena ning see tagab ka perede toimetuleku. Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt on Eesti majanduse suurimaks probleemiks ebapiisav nõudlus, sellele järgneb endiselt oskustööjõu puudus. Võrreldes aastataguse olukorraga toovad ettevõtted ise oluliselt rohkem probleemina esile ka rahvusvahelise konkurentsivõime vähesust.

Inflatsioonitaseme edasise muutumise suhtes on EKI eksperdid valdavalt ühel meelel – inflatsioon on kuue kuu pärast madalam. Inflatsiooni tasemeks prognoosivad EKI eksperdid 2023. aastal 9,4 protsenti ja 2024. aastal 3,9 protsenti. Võrreldes 2022. aasta juuniga on aga näiteks toidukorv kallinenud koguni 22,3 protsenti ehk 21,35 eurot. Juunis kallinesid võrreldes märtsiga enim puu- ja juurvili.

Ostujõud taastub alles tulevikus

Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai pidas vajalikuks esile tuuatarbijahindade aastase kasvutempo jätkuvat aeglustumist. Maikuus oli kasv 11,3% ja juunis 9,2%. Inflatsioon on aeglustunud alates eelmise aasta septembrist ja Eesti Panga prognoosi kohaselt langeb hinnakasv aasta teisel poolel alla viie protsendi. Hinnakasv on tema sõnul suures osas aeglustunud tänu energia ja paljude toormete odavnemisele. Selle odavnemise mõju kandub aegamisi edasi ka teiste tarbitavate toodete lõpphindadesse.

Nagu ka eelmistel kuudel põhjustasid suurima osa juunikuisest elukalliduse tõusust toiduained, mille arvele langes ligi pool kogu tarbijakorvi kallinemisest. Enim on aastaga kallinenud köögi- ja puuvili (ligi 35%), aga ka liha- ja piimatooted (pisut üle 15%). Samas on ka toiduainete puhul näha, et hinnakasvu tempo taltub.

Erinevalt Vitsurist näeb Kattai, et koos väiksema energiakuluga vähendab enamiku põllumajandustoormete odavnemine ka edaspidi selle kaubagrupi hinnatõususurvet. Erandiks on suhkur ja liha, mille maailmaturu hinnad on viimastel kuudel taas tõusujoones liikunud. „Toidutoormete üldine hinnatase on eelmise aasta tipust siiski ligi veerandi langenud ning toormete odavnemise mõju jaehindadele on alles avaldumas,“

Kuigi hinnatõus aeglustub ja keskmine palk kasvab kiiresti, pole palga ostujõud seni veel jõudnud tagasi tasemele, mis valitses enne kiire inflatsiooni perioodi. Alates eelmise aasta septembrist on reaalpalk küll kosunud, kuid ostujõu täielikku taastumist võib oodata alles 2025. aastal.

Maksuameti andmetel on palgaväljamaksete kasv aasta esimese viie kuu jooksul püsinud üle 10% ja palgakasv jääb ka ette vaadates küllaltki jõuliseks. Kattai pidas siiski vajalikuks arvesse võtta seda, et tuleval aastal kergitab elukallidust muu hulgas käibemaksumäärade tõus, mis hoiab inflatsiooni 4% lähedal ning nihutab ostujõu taastumise mõnevõrra kaugemasse tulevikku.