„Ülemiste terminal loob piirkonda uue linnaruumi. Senine raudtee barjäär ja sellega tekkinud eraldatus kahe linnaosa vahel kaob. Me ei ehita ainult hoonet, vaid kujundame ümber kogu piirkonna linnaruumi. Mõlemal pool raudteed tulevad uued läbipääsud, terminalihoone ühendab linna palju rohkem, kui see seni piirkonnas on olnud,“ sõnas Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets Tallinna uue Linda-nimelise transpordisõlme kohta.

Rail Balticu Ülemiste terminali I etapi ehitustööd on alanud ja alates oktoobrist on põhiehitajateks Merko ja KMG. Põhitööd on praegu allpool maapinda ja kopad teevad kaevetöid tulevase raudtee kontstruktsioonide ja osade tarvis. „Praegu luuakse hoone vundament ja see on üks tähtsaim element ehituse juures,“ märkis Salomets.

Vaata galeriid (29)

Sulge galerii

1/29

2/29

3/29

4/29

5/29

6/29

7/29

8/29

9/29

10/29

11/29

12/29

13/29

14/29

15/29

16/29

17/29

18/29

19/29

20/29

21/29

22/29

23/29

24/29

25/29

26/29

27/29

28/29

29/29

Tema sõnul alustatakse järgmise aasta alguses põhjapoolsete parklate ja trammitee ümberehitusega. Koostöös Tallinnaga rajatakse ka uus tunnel, mis ehitajate kõnekeeles on tunnel nr 5. Sellele järgneb juba terminalihoone ehitus, mis on järgmine suurem etapp ja selle tähtaeg on 2028. aasta.

Reaalselt aga saab ehitise kerkimist näha järgmise aasta lõpust, kui maa seest tullakse välja ning asutakse maapealse osa kallale. Suurem muutus linnapildis tuleb samuti järgmisel aastal, kui tööle hakkavad tornkraanad, mis tõstavad ehitusdetaile ka üle olemasoleva raudtee.

„Muutsime eelmisel aastal tellimuse strateegiat, kui läksime üle etapiviisilistele töödele. See on nagu ekstreemsport, kuid teisalt on ohjad paremini meie käes, mis lubab asju operatiivsemalt ja ladusamalt lahendada. Jätkuvalt otsime ka optimeerimise kohti ning teeme erinevaid projekteerimise tellimisi,“ lisas Salomets tuues ka välja, et Ülemiste terminali ehitamise eelarve on ligikaudu 200 miljonit eurot.

A-klassi betoon

Ühe põhiehitaja KMG Infra projektijuht Janno Oja selgitas, et ehitusel on praegu alustatud pinnase- ning paekihi töödega. See on eelduseks, et juba lähikuudel saaks hakata tegema betoonitöid. Pinnasetööd kestavad kokku kuni neli kuud ning seejärel algab betoneerimine, millega saadakse valmis 2024. aasta lõpuks.

„Hästi keeruliseks teeb need tööd eriti kõrged kvaliteedinõuded, mis nõuavad pidevat projekteerimist. Betoonile kehtivad A-klassi pinnad, mis on iseenesest juba väga suur tehniline väljakutse. Tallinna praeguse suurima objekti ehitamine leiab aset praktiliselt linna südames ning see nõuab samuti erilist logistikat, et kõik masinad õigel ajal kohale jõuaksid ning kõik sujuvalt toimiks,“ iseloomustas Oja ehitust.

Samas pole tööde ajal ette näha suuremaid liikluse piiranguid peale selle, et suletud on lennujaama viiv trammiliin. „Praegu on kopad maasse löönud kaheksa ekskavaatorit ning suured kallurid veavad ära maapinda. Tippajal on korraga tööl üle 100 inimese,“ märkis Oja.

Linda valmib 2028

Ülemiste reisiterminali esimeses etapis tegeletakse raudtee maa-aluste kandekonstruktsioonide ehitustöödega, mille raames rajatakse maa-aluse korruse tehnoruumid ja muud raudtee tehnoloogilised ruumid. Lisaks kolm tunnelit, mis loovad võimaluse jalakäijatel ja kergliiklejatel tulevikus märksa hõlpsamini ja turvalisemalt raudtee alt läbi pääseda. Esimese etapi ehitustööde osas sõlmiti leping selle aasta aprillis ja lepingu maht on 45 miljonit eurot.

Ülemiste terminalist saab hiljemalt seitsme aasta pärast Balti riike Lääne-Euroopaga ühendava kiire raudteeühenduse alguspunkt, aga ka Tallinna ühistranspordisõlm ja tõmbekeskus. Ülemiste terminalis integreeritakse erinevad transpordiliigid, põnev avalik ruum ja äripinnad. Ülemiste terminali arhitektuurikonkursi võitis Zaha Hadid Architects ja Esplani ühine pakkumine. Arhitektuuriline fookus on suunatud sujuvate liikumisvoogude ühendamisele ning avatud ja dünaamilisele keskkonnale.

Ehitustööd algasid sel aastal, kogu hoonestus peaks valmima aastaks 2028. Avaliku konkursi käigus valiti terminalile nimeks „Linda“.