Putukaväila installatsioonivõistlusel „Kohasumin“ valis rahvas avalikul hääletusel võitjaks teose „Akadeemia tee liikidevaheline ristmik“ ning rahvusvaheline žürii installatsioonid „Põhukabel“ ja „Roo“.
Putukaväila installatsioonivõistlusele „Kohasumin“ laekus 19 kavandit, mille hulgast valiti kokku välja kolm võidutööd. Avalikul hääletusel anti kokku 1053 häält ning hääletuse võitis installatsioon „Akadeemia tee liikidevaheline ristmik“. Rahvusvaheline žürii valis võitjateks installatsioonid „Põhukabel“ ja „Roo“.
Kunstiteosed valmivad Putukaväilale selleks sügiseks ja jäävad sinna vähemalt Tallinna Euroopa rohelise pealinna, 2023. aasta lõpuni.
„Põhukabel“ on kaasaegne kogukonna paviljon
„Konkursil osalenud 19 kavandit olid kõik omanäolised ja keskkonnasäästlikud, nii et võidutööde välja selgitamine oli paras töö. Lõpuks tõusid esile need, mis sobisid enim Putukaväila kontseptsiooniga ja mis on korraga nii funktsionaalsed kui ka kunstiliselt põnevad,“ ütles konkursi žürii esimees Tallinna abilinnapea Vladimir Svet.
„Hea meel on selle üle, et tegelikult paistis ka žüriile silma rahvahääletuse võitjaks osutunud „Akadeemia tee liikidevaheline ristmik”. Loodame, et see või taoline lahendus jääb sinna pikemaks ja teenib oma eesmärki,“ lisas Svet.
Mustjõele kerkiv „Põhukabel“ on kaasaegne kogukonna paviljon, mis esindab kohalikke väärtusi, looduslähedasi ehitusviise ja materjale, kogukondlikke tegevusi, isetegemist ja looduses aja veetmist.
“Põhukabel on kogukonda kaasav paviljon, mis ehitatakse valmis kogukonda kaasava töötoana, mille käigus inimestele õpetatakse loodussäästlikke ehitusviise ja materjale,” rääkis Katariina Mustasaar arhitektuuribüroost Peil OÜ.
Žürii kiitis seda, et „Põhukabeli“ lahendus on põhjalikult läbi töötatud ja asukoht on väga hästi valitud – Mustjõe ruumiosas on vajadust ja potentsiaali kohalikele kogunemiskoha kavandamiseks. Esitatud installatsioon on avatud ja kutsuv, hea materjalikasutusega ja vastupidav. Kiiduväärt mõte on kogukonna kaasamine kavandi elluviimise protsessi.
Mustjõele, Veskimetsa ja Väike-Õismäele rajatav „Roo“ koosneb kolmest järjestikusest installatsioonist, mille ühiseks keeleks on nende loomiseks kasutatav materjal – pilliroog. „Roo“ pakub erinevat ruumikogemust inimkülastajale ning elupaika putukatele.
“Lisaks inimeste ehitusmaterjalile, on tal ka teised head omadused, mis sobivad putukatele, eriti kimalastele. Ta omab sobivate suurustega avausi, mis nende talvitumiseks sobib,” lausus projekti üks autoritest Triin Vallner Majaja OÜ-st.
„Roo“ puhul hindas žürii, et see sobitub väga hästi Putukaväila kontseptsiooniga, olles lisaks inimestele suunatud ka putukatele. Traditsiooniline materjalikäsitlus ja minimalistlik vorm mõjuvad atraktiivselt. Kolme installatsiooni kavandamine on nutikas viis Putukaväila erinevate ruumiosade ühtseks sidumisel.
Rahva lemmik „Akadeemia tee liikidevaheline ristmik“ meeldis ka žüriile
Lisaks pälvis žürii poolt ära märkimise kavand „Punutis“ – kogukonnaga koos ehitatud paviljon ja sündmusteruum, kus lõimuvad inim-, loodus- ja materjalisuhted.
Rahva lemmik „Akadeemia tee liikidevaheline ristmik“ meeldis ka žüriile: valmiv teos töötab mitmel tasandil ja sobitub väga hästi Putukaväila kontseptsiooniga, olles eelkõige putukatele suunatud, kuid luues lisaks ka visuaalse maamärgi, mis juhib tähelepanu rohealade katkestatusele linnaruumis.
Rahvalemmiku hääletuse osavõtt oli üle ootuste suur: oma hääle lemmik linnaruumikunsti projektile andis 1053 inimest. „Meil on väga hea meel, et konkursile esitati lausa 19 tööd ja kavandite tase oli kõrge. Lisaks rõõmustas rahva aktiivne osavõtt hääletusest, mis näitab, et inimesed peavad oluliseks oma kodukoha linnaruumi kujundamises kaasa rääkimist ja et kunst läheb inimestele korda,“ ütles Tallinna Strateegiakeskuse linnakunsti kuraator Kati Ots.
Projekti üks autorites Christian ütleb, et tegelikult ei ole nad üldse kindlad, kas putukad selle ka omaks võtavad, kuid oluline on ka installatsiooni sümboolne tähendus. “Minu meelest kipuvad inimesed unustama selle, mis nende ümber toimub. Eriti just linnades, mis on väga inimkesksed keskkonnad. Meie installatsioon peaks inimestele meelde tuletama, et nad ei ole ainsad elusolendid linnades,” rääkis EKA urbanistika magistrant Christian Hörner.
Tallinna linn premeerib iga võidutööd 4000 euroga. Installatsioonid kerkivad vastavatesse kohtadesse Putukaväilale 2022. aasta suve jooksul. Teosed jäävad Putukaväilale vähemalt 2023. aasta lõpuni.
Konkursi eestvedaja on Tallinna Strateegiakeskuse ruumiloome tiim koostöös Putukaväila töögrupiga. Ideekonkurss lähtub Putukaväila kontseptsioonist, arengustrateegiast „Tallinn 2035“ ja Tallinna kui Euroopa rohelise pealinna 2023 eesmärkidest. Putukaväil on osa B.Green välisprojektist, mida rahastatakse Kesk-Läänemere programmist, mis toetab piiriülest koostööd, säästvat linnaliikuvust ja sidusaid kogukondi.
Putukaväil on üks Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023 lipuprojektidest. Tallinn on seadnud eesmärgiks kaasata kogukondi rohkem linna arendamisesse, leida võimalusi roheinnovatsiooni toetamiseks ja rakendamiseks, arendada süsinikuneutraalset liikuvust ja ringmajandust, lähtuda linna arendamisel kestliku arengu põhimõtetest ning aidata linnaelanikel paremini mõista keskkonnahoiu olulisust. Soovime parandada tallinlaste elukvaliteeti ning luua kõigi jaoks parema linnaruumiga keskkonnasõbraliku elukoha.
Rohkem infot: Putukaväila koduleht https://www.putukavail.ee/
