„Ullo Toomi on tantsutaat, nagu Gustav Ernesaks laulutaat, kes on seisnud meie tantsu- ja laulupidude jätkusuutlikkuse eest,” ütles Toomi õpilane Ilma Adamson. “Ullo Toomi pärandist on sündinud need traditsioonilised peod, mida täna teame ja millest oleme osa saanud. Meie kohus on järeltulijatena edasi kanda seda traditsiooni järgmistele põlvkondadele.”
Täna allkirjastati heade kavatsuste kokkulepe Tallinna linna, Eesti Rahvamuusika ja Rahvatantsu Seltsi, MTÜ Tantsutaat ning MTÜ Eesti Spordiselts Kalev vahel, mille eesmärgiks on teha ühiselt koostööd ja ettevalmistusi Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika ning Ullo Toomi pärandi jäädvustamiseks linnaruumis.
Heade kavatsuste kokkuleppe allkirjastasid Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juhatuse liige Kadri Tiis, MTÜ Tantsutaat esindaja Ilma Adamson ja MTÜ Eesti Spordiselts Kalev juhatuse liige Aleksander Tammert.
Ullo Toomi mälestuse Kalevi staadionile jäädvustamise viimise mõtte algataja, MTÜ Tantsutaat asutajaliige ning Ullo Toomi õpilase Ilma Adamsoni sõnul kanname vastutust mitte ainult tantsu kui ühe ilusa kunstivormi, vaid ka tema teerajajate ees.
Parimaks asukohaks Ullo Toomi mälestuse jäädvustamiseks on Kalevi staadioni territoorium, mis on pikka aega olnud ning jääb ka tulevikus suurte tantsupidude toimumise paigaks. Ullo Toomi mälestuse jäädvustamiseks linnaruumis on vajalik korraldada ideekonkurss, mille eesmärk on leida sellele Ullo Toomi vääriline kunstiline lahendus.
“Kui 2016.aastal alustati Kalevi staadioni rekonstrueerimist, kaasasime kogu tantsurahva sellesse protsessi,” rääkis MTÜ Eesti Spordiselts Kalev juhatuse liige Aleksander Tammert. “Et kui Kalevi staadion saab uue kuue, mis ta tänaseks on saanud, säilib ta ka tantsupidude hällina ja tantsurahval oleks seal oma kodu ja hea olla. Meil on suur rõõm olla kogu järgnevateks sajanditeks Ullo Toomi skulptuuri kodukohaks.”
Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on sümboolne, et täna, Ullo Toomi 120. sünniaastapäeval allkirjastati heade kavatsuste kokkulepe meie tänapäevase tantsupidude traditsiooni loojale, mis on ühtlasi osa UNESCO vaimsest kultuuripärandist.
„Muusika ja tants on meie rahva kultuuripärandi lahutamatu osa. Järgmisel aastal toimuvad mitmed üritused, mis on pühendatud Ullo Toomile ja tema pärandile, mis tuletab ühtlasi meelde, mis on meie kultuuri selgroog ja väärtused. Ja kes on need inimesed, kes on neid kandnud ja meile edasi andnud,“ rääkis Kõlvart. „Ent sealjuures on oluline ka materiaalne pärand, sest see aitab edasi kanda vaimset pärandit. Nii seobki Kalevi staadionile kavandatav Ullo Toomi mälestus ajalugu oleviku ja tulevikuga.“
Toomi nakatas tantsuõpetaja pisikuga
Ullo Toomi oli rahvatantsupedagoog ja tantsujuht, kes kogus ja kirjeldas rahvapärimuslikke tantse.
Aastal 1950 ilmus Toomi raamat “Eesti rahvatantsud”, mida kutsutakse ka “tantsupiibliks” ning mis on siiani esimeseks õppematerjaliks tantsujuhtidele. Toomi on loonud mitmeid rahvapärimisel põhinevaid tantse nagu näiteks Kolhoositants, Kosjatants ja Tuisuline.
Tantsuõpetaja Ilma Adamson on tänu Toomile valdava osa oma elust pühendanud tantsule. “See oli saatuse sõrm, et ma sattusin kokku tol ajal oma tulevase õpetaja Ullo Toomiga,” ütles ta. “See mees on meie tantsule suure aluse pannud. Temaga kokku puutudes tulid ka unistused.”
Adamsoni sõnul oli Toomi tantsutundides nõudlik ja range. “Kui muusikat õpetab inimene, kes on hea muusikalise kuulmisega, siis tantsu peab õpetama inimene, kellel on suurepärane silm,” kirjeldas ta. “Mäletan, kui meil tunnis sammud sassi läksid, märkas õpetaja Toomi kohe, tuli meie juurde ja parandas meid. Nägin tema tundides tantsu hoopis teisiti, kui olin seda lapsena näinud. Ma läksin tema juurde teadmisega, et ma ikka oskan tantsida, aga pidevalt käis sammude lihvimine ja korrigeerimine.”
Tantsutrennis oli Adamsoni sõnul füüsiline koormus hea. “Toomi pööras tähelepanu tantsu põhisammudele,” meenutas ta õpetaja Toomi õpetamise käekirja. “Ta oli teinud ise terminoloogia ja iga takti osa oli väga tähtis talle.”
Adamson ütles, et tantsuõpetaja pisiku sai ta Toomilt. “Mu kodune kasvatus oli juba selline, et alati tuleb nõu küsida vanemate ja targemate inimeste käest,” sõnas ta. “Just niimoodi algaski minu tantsutee.”
Ernesaks=Toomi
Kuid Adamson lisas, et Toomi oli äärmiselt väärikas mees. “Tema poole pöördudes pidi alati selja sirgu lööma,” lausus ta. “Tema väärikus tulenes tema sõnade ja tegude ühtsusest – mida ta rääkis, seda ta ka tõestas oma tegudega. Teda iseloomustavad sõnad ausameelsus, konkreetsus, täpsus ja väärikus.”
Ullo Toomi kutsuti Adamsoni sõnul peale teist maailmasõda Rahvaloomingu Majja tööle, et seal asutada tantsutuba. “Siis hakkas ta mööda maad ringi käima, et tantsijaid kokku ajada,” meenutas ta. “Tantsuõpetajaid oli tol ajal veel vähe. Sel hetkel läkski Toomil pirn peas põlema, et võiks korraldada suured tantupeod. Lõpuks viis ta oma mõtted ellu. Kõigepealt alustas tantsuõpetajate koolitamisega ja pani põhisammud muusikasse. See on oluline pärand tema poolt, mida mööda me kõik hetkel käime.”
Toomi on tantsutaat nagu Ernesaks on laulutaat. “Mõlemad olid oma alal väga auväärsed inimesed ja mina panen nende vahele võrdusmärgi,” ütles Adamson. “Kui need kaks meest ei oleks Nõukogude ajal laulupeo komisjonis meie laulu- ja tantsupidude jätkusuutlikkuse eest seisnud, ei oleks me täna siin.”
Ullo Toomi kultuuripärandist on sirgunud suured tantsupeod. “Ta oskas massid liikuma panna,” lisas Adamson. “Unistan, kuidas Toomi istub Kalevi staadionil oma muheda ja mõnusa näoga, vaatab väljaku poole ning tunneb rõõmu meie tantsupidudest nagu Ernesaks lauluväljakul laulupidudest.”
Ullo Toomi aasta
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juhatuse liige Kadri Tiis ütles, et tantsupeod on viimastel aastakümnetel väga populaarsed. “Toomi idee, millest on välja arenenud tänapäeva tantsupeod, on kindlasti oluline sõnum, mida noortele edasi anda,” lausus ta. “Tänapäeva noortele on küll keeruline seletada, kes oli Ullo Toomi, aga ilmselt monument tuletab meelde, et tegemist on väga olulise persooniga Eesti kultuurmaatikul ja ka rahvatantsu valdkonnas”
Tiis lisas, et Ullo Toomi aasta raames korraldab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts mitmeid sündmusi. “Avapaugu annab ühistantsimine, mis leiab aset vabaduse väljakul,” rääkis ta. “Selle mõttega on liitunud ka teised linnad näiteks Narva, Valga ja Jõhvi. Toomi aasta raames toimub jaanuaris ka uute tantsude konkurss 2022, et meie tantsurühmadel oleks värsket ja uut repertuaari, mida tantsida.”
Kultuuripärand on sirgunud mineviku juurtest. “Toomi hakkas Raudkatsi jälgedest korjama rahvatantse ja oma esimesed alglavastused tegi ta rahvatantsude peal,” kirjeldas Adamson. “Ta soovis näha, kuidas tulevad välja massijoonised. Tema oli see mees, kes hakkas nendele mineviku juurtele tüve ja latva. Ta hakkas tantse looma, innustas tantsuõpetajaid tantsu looma, temas oli energiat ja lugupidamist.”
Tantsutaadi nimi tuli Toomi elutööst
“Ta oli meie rahvatantsu isa,” ütles Adamson. “Ta oli tunnis meile nagu isa eest. Ning loomulikult kannab ta tantsutaadi nime, sest ta on tänapäevase tantsupidude traditsiooni looja. Tema 1950. aastal ilmunud raamat “Eesti rahvatantsud” on siiani õppematerjaliks paljudele tantsujuhtidele.”
Et tantsutaadi mälestust austada, on noored tantsujuhid üle Eesti avanud kogumiskonto eesmärgiga panna Ullo Toomi monument Kalevi staadionile tantsijatele muhedalt naeratama. “Ühele minu lõpetanud õpilasele tegin ettepaneku, et luua MTÜ Tantsutaat,” sõnas Adamson. “Ta oli väga aktiivne ja nii saigi see kõik alguse. Juba praegu on väga palju rahvast, kes meid toetavad, enamus on minuvanused Toomi õpilased. Nendest paljud tulevad ka tänaval juurde ja küsivad, et kas varsti saab meie tantsuisa monumenti staadionil näha.”
Kõlvart lisas, et tähtis on arusaam, et Toomi monumendist saab mälestusmärk. “Seda luua on eesmärk ja tähtis on see teekonda, mida selleks läbime,” rääkis ta. “Teekond on samamoodi kultuuri arendamine.”
Poolte kokkuleppel korraldab Tallinna linn koostöös teiste osapooltega mälestuse jäädvustamiseks linnaruumis ideekonkursi ning osapooled teevad ideekonkursi läbiviimisel koostööd parima lahenduse saamiseks ning mälestuse jäädvustamise rahastamiseks vajalike rahaliste vahendite leidmiseks.
Ullo Toomi 120. sünniaastapäeva tähistamiseks toimub Vabaduse väljakul täna kell 19.00-20.30 ühistantsimine, millega avatakse ühtlasi pidulikult Ullo Toomi aasta ja mille raames toimub erinevad sündmused üle Eesti. Tantsupeomuuseumi eestvedamisel on ka täna õhtuks avatud Vabaduse väljakul näitus Ullo Toomist.
