Tallinna linnavolikogu kantselei palub endast teada anda neil linnakodanikel, kes soovivad kandideerida Harju maakohtu rahvakohtunikuks järgnevaks neljaks aastaks. Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. 

Harju maakohtu kohtuniku Katre Poljakova sõnul võib rahvakohtuniku ülesannete täitmine olla keeruline, aga samas väga huvitav. „Kunagi ei saa ette näha, millise kohtuasja lahendamisele sind kaasatakse ja millise tulemuseni kohtuliku uurimise tulemusel jõutakse. Samas on just rahvakohtunike roll õigusemõistmisel oluline, kuna tänu neile on tagatud ka tavainimese vaade õiguse mõistmisel,“ rõhutas ta. 

Rahvakohtunikuks võib nimetada 25–70-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kes oskab eesti keelt kõrgtasemel, on rahvastikuregistri andmetel olnud Tallinna elanik vähemalt üks aasta ning on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega.

Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on süüdi mõistetud kuriteo eest, kel on pankrotivõlgnik, kes on tervise tõttu sobimatu, kes on rahvastikuregistri andmetel elanud Tallinnas alla ühe aasta. Samuti ei saa rahvakohtunikuks olla prokuratuuri, politsei või kaitseväe teenistuses olevad isikud, advokaadid, notarid või kohtutäiturid. Pole lubatud olla samal ajal ka valitsuse ning valla- või linnavalitsuse liige, Vabariigi President või Riigikogu liige. Samuti ei saa kandideerida isik, kes on nimetatud rahvakohtunikuks järjest kahel viimasel perioodil.

Rahvakohtunikukandidaadid valib linnavolikogu ning valitud kandidaatide seast nimetab rahvakohtuniku ametisse kohtu juures asuv komisjon. Rahvakohtunikuks kandideerijad peavad arvestama, et osaleda tuleb kogu protsessis alates esimesest sisulisest kohtuistungist kuni otsuse kuulutamiseni. Sõltuvalt asja mahust ja protsessi käigust võib see tähendada osalemist asja arutamisel järjest ühest tööpäevast kuni mitme kuuni. Sellest tulenevalt  on kandideerimisel vajalik tööandja eelnev nõusolek õigusemõistmisel osalemise ajaks töölt vabastamise kohta.

Isikutel, kes soovivad kandideerida rahvakohtunikuks ja vastavad eelnimetatud tingimustele, palutakse saata hiljemalt 29. jaanuariks 2023 digitaalselt allkirjastatud avaldus aadressile rahvakohtunik@tallinnlv.ee.

Kes on rahvakohtunik?

Rahvakohtunik on inimene, kes osaleb õigusemõistmises ja omab asja arutamisel võrdseid õigusi kohtunikuga. Seejuures ei pea rahvakohtunikul olema juriidilist haridust, sest tema eesmärk ongi tavalise inimesena näha kohtuprotsessi eelkõige inimlikust, mitte juriidilisest aspektist.

Millal rahvakohtunik kaasatakse?

Rahvakohtunik on kaasatud ainult maakohtutes esimese astme kuritegude kriminaalasjade arutamisse. Kohtu koosseisu kuulub lisaks eesistujast kohtunikule kaks rahvakohtunikku.

Esimese astme kuriteod on karistusseadustikus sätestatud süüteod, mille eest on raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või juriidiliste isikute puhul nende tegevuse sundlõpetamine.

Taolistesse protsessidesse kaasatakse rahvakohtunikud juhuslikkuse põhimõttel konkreetse kohtu juurde nimetatud rahvakohtunike hulgast. Kui protsessi esmalt kutsutud rahvakohtunik ei saa asja arutamisel osaleda, kutsutakse kohtusse nimekirjast järgmine rahvakohtunik. Lisaks arvestatakse rahvakohtunike kaasamisel konkreetsesse protsessi sellega, et nende seas oleks võimalusel eri soost ja vanusest, erinevatest sotsiaalsetest rühmadest ning eri tegevusvaldkondades tegutsevaid isikuid.

Kui kriminaalasja kohtulik arutamine on aeganõudev, võib kohtuistungile kaasata ka varurahvakohtuniku, kes viibib kohtuliku arutamise ajal istungisaalis. Kohtu koosseisust rahvakohtuniku väljalangemise korral asendatakse ta varurahvakohtunikuga.

Kuidas rahvakohtunikuks saada?

Iga maakohtu esimees teatab vähemalt neli kuud enne tähtaja saabumist oma tööpiirkonna kohalikele omavalitsustele sellest, et eelmiseks perioodiks valitud rahvakohtunike volitused hakkavad lõppema. Rahvakohtunikukandidaadid valivad iga nelja aasta järel omavalitsusüksuste volikogud. Seejuures peab esitatud kandidaatide arv olema võrdeline omavalitsusüksuse elanike arvu ja kohtu tööpiirkonna elanike arvu suhtega.