Tallinna kainestusmajja satub aastas umbes 7000 inimest, ööpäevas ligikaudu 25 alkoholiga patustanut. Paljud neist on paraku nn „korduvkülastajad“. Et üritada osakestki neist karskemale teele suunata, alustavad kainestusmajas järgmisest nädalast pilootprojekti raames tööd kaks SA Avatud Lootuse Fondi kogemusnõustajat.
Kainestusmaja juht Kelly Miido nentis, et on oma senises politseitöös palju näinud, kui paljud probleemid on seotud alkoholi liigtarvitamisega.
„Kainestusmajja tuuakse reeglina inimesed, kes võivad oma alkoholijoobest tulenevalt olla ohtlikud endale või teistele,“ rääkis Miido. Kes on omadega läbi ja täiesti kodutu, saab ööbida sama maja kolmandal korrusel asuvas Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse varjupaigas. Leidub neidki alkoholi kuritarvitajaid, kes suudavad pidada töökohta, kuid korra-kaks kuus läheb pidu n-ö üle käte. „Punkt tulekski panna sinna, kui nad kainestusmajja ühe või kaks korda satuvad – just varajane abivajaduse märkamine, sellest kohaliku omavalitsuse teavitamine ja abi pakkumine võib lahendada alkoholi liigtarvitamise probleemi.“
Paarist korras saja ööni aastas
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri teabebüroo kinnipidamiskeskuse kainestusmaja grupijuht Kelly Miido sõnul on ligi kolmandik kainestusmaja klientuurist asotsiaalsete eluviisidega. „Teisest kahest kolmandikust on kolmveerand sellised, kes on abivajaduse piiri peal ehk kellega tuleks esimesel võimalusel tegeleda,“ kirjeldas Miido. “Ülejäänud on kas liialdanud alkoholiga või üle hinnanud oma võimeid ja satuvad sellest tulenevalt kainestusmajja.”
Kahjuks satub kainestusmajja ka naisi ja alaealisi. „Eelmisel kuul toodi üks alaealine, kes nägi välja nagu täisealine, kuid ei olnud nõus oma andmeid politseile andma,“ meenutas Kelly Miido. „Kui ta oli kainenenud, selgus, et ta on alaealine ja nagu sel puhul kord ette näeb, kutsuti talle vanem järgi.“
Paari päeva eest leidis samalaadne juhtum aset 17-aastase noorukiga. „Sageli näevadki alaealised välja nagu täiskasvanud ja kuna üle 15aastaste alkoholijoobes noorukite ja neidude viibimisega lastehaiglas on tõsiseid raskusi, oleme haiglatega kokku leppinud, et alates 16. eluaastast võtavad ebakaines olekus noori vastu Regionaalhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla,“ selgitas Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti tervisesektori juht Ene Tomberg.
Paraku on neidki, kes veedavad kainestusmajas koguni sada ööd aastas. „Kindlasti jagub inimesi, kes on kainestusmajas palju kordi käinud,“ nentis Tomberg. „Katsume mõista ja anda abikätt eeskätt neile, kes siia on sattunud võib-olla kaks-kolm korda. Inimene ise on õnnetu, et ta niisugusesse majja sattus, teda valdavad ahastus, süü- ja hirmutunne. Siin ongi vajalik kogemusnõustaja, kes näitaks, et see ei ole veel maailma lõpp ja leidub lahendusi, kui ise hakkama ei saa.“
Tallinnas on mitmeid mittetulundusorganisatsioone, kes sõltlastele abi osutavad. „Kogemusnõustaja ülesanne on panna inimene mõtlema, miks ma kainestusmajja sattusin ja kuidas oma probleemist jagu saan,“ jätkas Tomberg. „Kuna tegemist on esialgu kahekuulise pilootprojektiga ei ole oodata, et siia majja sattujate arv selle ajaga drastiliselt väheneks. Kuid kui suudame sellelt allakäiguspiraalilt kasvõi 20–30 inimest tagasi tuua, on seegi suur võit.“
Kogemusnõustajateks endised sõltlased
Koolitatud kogemusnõustajad on ise samas olukorras olnud ja mõistavad alkoholi küüsis olijaid seeläbi hästi. „Viljam Borissenko on olnud kaine 20 aastat ja Konstantin Vainula seitse aastat,“ rääkis SA Avatud Lootuse Fond juhatuse liige Liis Borissenko.
Kogemusnõustajad pakuvad kainestusmaja sattunutele võimalust rääkida hommikuti, mil nad on kaineks saanud ning valmistuvad ära minema. „Just sellisel hetkel on ta tundlik, haavatav ja murelik – ja on hea, kui ta saaks oma mure kellelegi edasi anda,“ lisas Ene Tomberg. „See aitaks situatsiooni natuke analüüsida. Psühholoogi juurde minnes me ju ka tahame, et meid kuulataks ära, ning saaks välja tuua punktid, miks ma depressiooni või mõnda muusse olukorda sattusin. Kainestusmajas on sama lugu: koos kogemusnõustajaga saab analüüsida, mis see oli, mis pani mind ennast niimoodi unustama?“
„Kuigi isegi politseiametnikud ei saa sundida kedagi meiega vestlema, loodame, et koostöö siiski toimib,“ märkis Liis Borissenko. „Kui tekib juba silmside ning saame kainestusmajast ära minejale oma kontaktikaardi anda, ehk ta järgmisel ahastushetkel otsib meid ise üles. Sõltuvusest välja saamiseks on mitmeid võimalusi: erinevad nõustamised, ööbimistega rehabilitatsiooniprogrammid, perearstid, psühhiaatrid, sõltlaste grupid. Abikätt pakuvad organisatsioonid nagu Päästearmee ja Avatud Lootuse Fond ning programmid „Elav Iisrael“ ning „Kainem ja tervem Eesti“.
SA Avatud Lootuse Fond ühendab erinevaid sõltlastega tegelevaid ühendusi. „Meil on 14 liiget ja püüame aidata nii narkomaane kui alkohoolikuid,“ rääkis Liis Borissenko. „Järgmisest nädalast alustame kainestusmajas kahe väljaõppinud kogemusnõustajaga, kuid saame jätkata täismahus teenusega, on võimalus kaasata rohkem kogemusnõustajaid.“
Tallinna sotsiaalvaldkonda kureeriv abilinnapea Betina Beškina lisas, et kogemusnõustaja teenust pakutakse kainestusmajas esialgu kahe kuu jooksul, misjärel analüüsitakse, kuidas pilootprojekt on läinud, on see efektiivne meede ja kas sellega minnakse ka edasi. „Tõhusam töö saab küllap olema nendega, kes on kainestusmajja sattunud esimest korda ja ärganud tugevas šokis, kuidas nad on sellisesse kohta ja punkti oma elus jõudnud,“ kinnitas Beškina. „Siis pakubki kogemusnõustaja talle vestlust, tutvustab võimalusi edasi liikuda ja alkoholisõltuvusest väljuda.“
Kelly Miido tõdes, et kuigi kainestusmajja ei tulda hea meelega, siis ära minnes siiski tänatakse, sest see öö siin võis päästa tema elu. „Tõenäoliselt tekib ka mõttemaailmas väike muutus kui inimene saab aru, et ta sattus alkoholitarvitamise tagajärjel kainestusmajja – see ei ole meeldiv tõdemus,“ nentis Miido. „Igal inimesel on alati võimalus oma elu muuta, aeg-ajalt on vaja neile anda abikäsi, mida me ka pakkuma hakkame.“
jyri.kynnap.001@mail.ru
26. dets. 2023 21:11