"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
VIDEO. Vaprad ja ilusad. Eesti 80ndate eramajad näitavad ajastu ideaale ja ambitsioone (2)
01. detsember 2023
1980ndate individuaalelamute ehituskunsti stiilinäide. Kuvatõmmis

Eesti arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos avati näitus 1980. aastate Eesti eramuarhitektuurist. Näitusel on võimalik saada ülevaade tolle aja individuaalelamute kavandamisest, ehitamisest ja võimalikest väärtustest.

Rääkides arhitektuuristiilidest, siis postmodernism on see, mis eelmise sajandi 80-ndatel kerkinud maju iseloomustab. Tallinnas näeb selliseid arhitektide loodud postmodernistlikke eramuid kõige rohkem Nõmme ja Merivälja piirkonnas. Arhitekt Veljo Kaasiku nn Venna maja Meriväljal on sellise arhitektuuri musternäide. Ka Erika Salumäele olümpiakulla eest kingitud maja Pirital on postmodernismi esindaja. Kõige kuulsamad on aga vast Tallinna külje all 80-ndatel kerkinud Ilmandu küla majad.

“Need on võrdlemisi suured, üle 100 ruutmeetri, isegi 500-600 ruutmeetrini, on mängulised, selles mõttes, et on erikujulised aknad, kaarjad, ringjad, kolmnurksed. Tüüpiline on garaaž ja mänglev katusemaastik,” ütles näituse “Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel” kuraator Triin Reidla.

Sarnaseid eramuid kerkis üle Eesti. Tartus Ihastes on sellest perioodist terve eramurajoon. Kes aga tahtis endale 80-ndatel eramaja ehitada, pidi töö ise ette võtma või talgud korraldama. Nii venis majaehitus sageli aastatepikkuseks. Seda ei kiirendanud ka tolleaegne ehitusmaterjalide defitsiit.

“Neid kuidagi sahkerdati. Enamasti saadi kas ehitusettevõtete ladudest, näiteks saadi jääke osta, siis tarbijate kooperatiiv aitas kaasa kõikvõimalike viimistlusmaterjalidega, keraamiliste plaatidega, aga see oli loterii, kvaliteet oli kõikuv, isegi kui sai materjali, ei pruukinud see kasutusse minna,” ütles Reidla. Postmodernistlike eramute ehitamisest on möödunud 40 aastat ja aeg on mõelda nende majade väärtustamisele.

“Need on tugevalt mõjutanud meie tänapäevast elamise viisi, samuti on need viimased majad, kus inimesed on ise ehitanud. Tänapäeval ju väga vähesed ehitavad ise maja. Kui see üldse võimalik on,” sõnas Reidla. Näitus “Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel” Eesti arhitektuurimuuseumis jääb avatuks aprillini.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

lollideküla
2. dets. 2023 06:39
kerkis ju 1990 alul. eks ikka sai kerkida selliste jõleduste rivi - arhitekti peakujust sõltuvalt. lapsikus mingeid losse ehitada, mis pigem näevad välja vandiusu putkadena keset kõrbe(nüüd on puud ja võsa kasvanud)
Kevadmeeleolu
2. dets. 2023 10:23
Eks see üks laudast vabanemise eufooria oli, mis kitsedki kevadisel aasal nagu segased kekslema paneb! Aga kui kevadest juba suvi saab jõuab märkamatult kohale ka kainenemine ning käituminegi muutub juba täisealistele kohasemaks!