“Pole absoluutselt vahet, mida sõltlane tarbib, olgu selleks odav õlu, tuhat eurot maksev konjak, puhas kokaiin või riivitud kohvitopside segu amfetamiiniga, tulemus on üks: lõpuks oleme nende ainete ori ja kaotame oma elu üle kontrolli,” rõhutas kogemusnõustaja Kalle Hallik, endine alkohoolik. Eestis on kokku 15 000 narkomaani ning noorte tarbijate hulgas on Eesti Euroopas esirinnas.

Vaimse tervise keskuse Libertas kogemusnõustaja ja juhataja Kalle Hallik oli kunagi 24 aastat alkoholiga kimpus. “Oma esimese pitsi võtsin 14-aastaselt ja lõpetasin 38-aastaselt,” selgitas mees. “Klassiõe sünnipäeval juhuslikult joodud “Vana Tallinn” šampusega käivitas minus sõltuvushulluse. Juba esimese purjusolekuga olin nö tehtud. Tunne, mis tekib hetkel, kui alkohol hakkab mõjuma – sellele ei sarnane miski! See on absoluutse vabaduse tunne, mitte miski ei tundu sel hetkel võimatu, ükski hirm ei ole enam reaalne. Alkohol tekitas minus õnne- ja joovastustunde!”

Sellest hetkest pöörles Halliku elu alkoholi ümber, kuigi ta ei pidanud seda toona sõltuvuseks. “Lõpetasin keskkooli neljade-viitega, sain õppimisega hästi hakkama, olin aktiivne noor inimene, tegin sporti ja bändi, organiseerisin pidusid,” rääkis mees. “Kuid kogu mu tegevus oli seotud alkoholiga – ikka pidin olema natuke “vine” all.”

Lapsepõlve hirmud võimendavad sõltuvust

Kalle Hallik pärineb tavalisest maaperest. “Nõukaajal töötasid vanemad koolis, aga ka kasvatasid talumajapidamises kõike, mida kasvatada sai,” meenutas ta. “Väliselt oli kõik korras. Kuid keemiline sõltuvus on peamiselt geneetiline haigus. Uuringud näitavad, et kui suguvõsas on sõltuvus, on järeltulijatel neli korda suurem võimalus seda haigust põdeda. Mu sõbrad ja kaaslased olid pisut samasugused, aga suurem osa neist lõpetas hullema pidutsemise, kui tekkisid perekond ja lapsed.”

Hallik aga pidama ei saanud. “Sõltuvuse küüsi ei saa meid viia sõbrad ega kaaslased,” märkis ta. “Nemad saavad mu enda ebanormaalset tungi meeleolu muutvate ainete järgi ainult toetada, kuid aineid oma kehasse viime ikka meie ise. Vastutus tarvitamise ees on minul endal.”

Tänaseks 19 aastat kaine olnud mees tunnistab, et omal ajal proovis ta igasugust jama. “Pole absoluutselt mingit vahet, mida sõltlane tarbib – on see odav õlu, tuhat eurot maksev konjak, puhas kokaiin või riivitud kohvitopsid segamini amfetamiiniga. Lõpuks oleme nende ainete ori ja kaotame oma elu üle kontrolli,” kinnitas ta.

“Kontroll läheb haiguse – keemilise sõltuvuse kätte. Piltlikult väljendudes istun ma autos kõrvalistmel ja rooli taga on põlevate silmadega hull, kelle ainuke eesmärk on enne kaljult allasõitmist võimalikult paljudele teel ette jääjatele valu ja vaeva tekitada. Kas see juhtub ühe-kahe või 10-20 aastaga, oleneb juba sõltlast ümbritsevast keskkonnast ja selleks ajaks välja kujunenud isiksuseomadustest. Laias laastus hirmude kogumist, mille me lapsepõlvest kaasa oleme saanud,” lisas Hallik.

“Alkohoolik, uimasti- ja ravimisõltlane ei õpi mitte kunagi – ka pika kainuseperioodi järel – normaalselt aineid tarvitama. Kui ma olen uimastisõltlane, pole mulle lubatud ka alkohol, rahustid ja opioidid, sest needki viivad mind samasse hullusse. Sama kehtib kõikide meeleolu muutvate ainete kohta ehk alkohoolik ei tohi tarvitada ka kanepit jne. Kuid kainelt õnnelikuks võivad saada kõik. Selleks on vaja, et inimene julgeb endale ausalt otsa vaadata ja oma elu eest ise vastutuse võtta. Teised pole minu näruses elus süüdi, ikka mina ise, mis tähendab, et ma saan sellest välja tulla ka ise. Kui see tingimus on täidetud, saab inimest aidata.”

Levinum uimasti on kanep

Eestis on Noored alustavad narkootiliste ainete tarvitamist 14-15-aastaselt, poisid varem, kui tüdrukud. Üle kolmandiku ehk 38% eesti 15-16-aastastest õpilastest on elu jooksul mõnda uimastit proovinud. See näitaja ületab euroopa liidu keskmise.

Eesti täiskasvanud elanike tervisekäitumise 2020. aasta uuringu järgi on levinuim uimasti kanep, mida tarvitavad eelkõige nooremad inimesed. 16-24-aastaste meeste seas oli 2018. aastaga võrreldes kanepi tarvitamine kasvanud üle 10% ja naiste seas üle 6%. Lastehaigla vaimse tervise keskuse juhi, psühhiaater Anne Kleinbergi sõnul kasutavad noored koos alkoholi ja kanepit, aga ka mokatubakat, vähem stimulante, harva LSD-d. Lastehaiglasse saabuvad ravile valdavalt teismelised. Uimastavate ainetega seoses tullakse alates 14. eluaastast.

Eestis on 15 000 narkomaani. Sõltuvusnõustaja Kaja Heinsalu kinnitusel on koroonapiirangud uimasti- ja alkotarvitamist kasvatanud. “Inimesed, kes enne suutsid palju paremini oma alkoholi- või uimastitarvitamist kontrollida, on koroonatingimustes seda suurendanud,” nentis Heinsalu. “Kui varem arvati, et seltskonna mõju soodustab alkoholi tarbimist, siis koroona on näinud, et alkoholi ja uimastite tarvitamiseks ei vajata seltskonda, kui asi on kord juba sõltuvuseks kujunemas või kujunenud.”

Abi ka suhtesõltuvuses inimestele

MTÜ Convictuse kogemusnõustaja Berit Merivaik kinnitas sama. “Kindlasti on alkoholi-, ravimi- ja uimastisõltuvused koroona olukorras süvenenud, ning juurde on tulnud ärevushäireid, depressiooni ja suitsidaalsust,” tõdes Merivaik. “Viimaste aastate kõige suurem probleem on just psühhotroopsete ravimite kuritarvitamine. Rahustite ja uinutite kuritarvitamist kohtab ka täiesti tavaliste, korralike pereinimeste hulgas, kes uimasteid ei pruugigi.”

Alkohol teeb ja on teinud hävitustööd nüüdseks eelkõige keskealiste ja vanemate inimeste hulgas. Halliku sõltlase-elus jõudis kätte hetk, mil vanamoodi enam edasi minna ei saanud. “Pärast üht järjekordset 3-4 päeva pikkust tsüklit jaanipäeva paiku, mil kõik sugulased olid mind mitu päeva püüdnud telefonitsi kätte saata ja mina olin tolleaegsete sõprade-joomakaaslastega unustuseni pidutsenud, tekkis küsimus, kas elu või surm,” kirjeldas mees.

Toona käis ta umbes kord kuus Wismaris tuttava psühhiaatri juures jutuajamisel, too püüdis aidata, kuidas sai.

“Viimasel korral polnud psühhiaatrit kohal, ma vihastasin, olin pohmellis ja ärritunud. Nägin seinal pisikest AA-sse kutsuvat sildikest. Lõin numbri telefoni ja helistasin. 20 minuti pärast algas koosolek ja ma jõudsin kohale. Sealt algas taassünd.” Veel pikka aega vaatas mees oma elu kahes etapis: enne AA-d kui põrgut ja pärast kaineks saamist kui päris elu.Siiski võttis haigusest väljatulek väga pikka aega.

“Olin küll kaine, kuid rahulolematus iseenda ja oma eluga oli mõnel päeval lausa väljakannatamatu,” rääkis Hallik. “Kui oled 24 aastat teinud kogu aeg ühte ja sama, reageerinud kõikide emotsioonide tekkimisele ainete tarvitamisega, ei muuda seda mustrit paari aastaga. Kui tegeleda aktiivselt sõltuvuse psühholoogilise poolega, läheb keemilisest sõltuvusest toibumiseks umbes viis aastat. Alles pärast seda on mõtlemine, suhtumine, tundeelu ja käitumine nii palju muutunud, et äkilisi tagasilangusi ei tohiks enam tekkida. Minul läks oluliselt rohkem aega.”

Umbes seitsme aasta eest tuli Kalle Halliku juurde üks tolleaegne sõber jutuga, et kõikides naaberriikides on olemas nn Minnesota-tüüpi kliinikud sõltlastele, ainult Eestis ei ole. “Siit läks lahti mu totaalne muutumine,” jätkas Kalle.

Ta läks Soome ühte suuremasse Minnesota-tüüpi kliinikusse praktiseerima ja õppima ning lõpetas Eestis kogemusnõustamise kooli. “Alates 2016. aastast on minu loodud MTÜ Libertas Kliinik olnud mu täistöökoht,” tõdes Hallik.

“Seega, kogemusnõustajana on võimalik end ära majandada ja nüüd ka umbes 20 psühholoogile, terapeudile ja kogemusnõustajale tööd anda. Me ei diagnoosi, kuid aitame psüühikahäiretega inimestel aktiivsesse, ka tööellu tagasi pöörduda. Aitame peale keemilise sõltuvuse veel hasartmängu-, ekraani-, kaas- ja suhtesõltuvuse, depressiooni, ärevushäire, leina ning traumajärgsete psüühikahäirete korral. Meil on palju grupiteraapiaid, teeme tööd ka individuaalselt.”

Hallik kinnitas, et tänapäeval on keemilises sõltuvuses inimesel Eestis juba palju võimalusi ja eri rehabilitatsioonikeskusi. Lisaks tegutsevad AA rühmad pea kõigis suuremates linnades.

Sõltuvuse küüsis 20 aastat

Merivaik vaevles sõltuvuste küüsis 20 aastat. “Minu teekond algas juba 12-aastaselt ning kahe aastakümne jooksul oli mul kõik kolm keemilist sõltuvust: alkohol, narkootikumid ja ravimid,” rääkis naine.

“Umbes 15 aastat olin sealjuures täiesti funktsioneeriv sõltlane ja käisin tööl, vaid viimased neli-viis aastat kimbutasid depressioon ja ärevushäired.” Narkootikume ei tarvitanud Merivaik hommikust õhtuni, mitmel korral esines ka paariaastaseid pause. Tõsi küll, üks aine asendus siis alati teisega – narkootikumi asemel alkohol ja ravimid.

“Mul aitasid uimastid, alkohol ja ravimid reaalsusest põgeneda,” rääkis naine. “Seda tegin kakskümmend aastat, tulemata toime oma emotsioonidega, sest lapsepõlvetraumasid oli mustmiljon. Tervenema hakkasin pärast kõige raskemat saatuselööki – pidin kaks ja pool aastat tagasi matma oma kõige kallima inimese, vanaema. Tal oli ainult üks soov: et mina hakkaksin kaineks ja uut elu elama. Nii andsin iseendale ja vanaemale lubaduse asuda tema unistust täitma.”

Beritit Marivaiku aitas tervenemisel tema terapeut. “Selleks, et sõltuvuste maailmast välja tulla, on vaja ainult üht inimest, kes sinusse usub,” kinnitas naine.

Pikast sõltuvusest välja tulemiseks ta ravimeid ei kasutanud, sest need ravivad sümptomit, mitte põhjust. “Põhjuste ravimisega aitaski tegeleda terapeut, kellega esimesel kainuseaastal koostööd tegin,” rääkis naine.

“Teraapiaks olid ka koolid. Esmalt õppisin kogemusnõustajaks, pärast tugiisikuks. Kainuse aega on mul tänaseks kaks aastat ja kaks kuud.”
Berit Merivaik ütleb, et tal pole tagasilangusi esinenud, küll aga näeb ta tagasilööke töös oma klientidega.

“Tihti on põhjuseks üksilduse tunne,” tõdes ta. “Lisaks pead sa oma traumade, emotsioonide ja tunnetega nüüd kaine peaga hakkama saama, ja see on kohati raske. Kolmandaks tuleb mängu sotsiaalne pool – mõni inimene ei oskagi ilma ainete või alkoholi abita sotsiaalne olla.”

Kleinberg tõi välja põhjuseid, miks noored mõnuaineid tarvitavad. “Meeleoluhäired, aktiivsus- ja tähelepanuhäire, kooliraskused, järelevalvetus ja ebapiisav vanemlikkus, mis viib ebaeduni koolis, aga ka kehva seltskonda ja narkootikumide kasutamiseni,” loetles Kleinberg.

Raviks tegeldakse kogu noore või lapse pere ja suhtluskonnaga. Lisaks õpetatakse sotsiaalse toimetuleku oskusi. “Haiglas ollakse pigem kuni kuu, pikemat sekkumist vajavad noored liiguvad edasi turvakeskuse programmidesse,” märkis Kleinberg.

“Haiglaravi ajal toimiv diagnostika on sissejuhatus järgnevasse protsessi. Paranemine sõltub sellest, kui tõhus ja järjepidev on sotsiaalabi ning millised on muutused lapse kasvatamises. Ka psüühikahäire ravi peab jätkuma regulaarselt. Näiteks kui ainete kuritarvitamine on seotud lapse järelevalvetusega, ebapiisava kasvatusega või emotsionaalse toe puudumisega, siis haigla ravimeeskond saab need probleemid sõnastada ja kohtumisel läbi arutada. Samas sõltub noore elukäigu muutus sellest, kuidas suudavad oma rolli täita teda ümbritsevad inimesed. Oluline on ka, et vanemate enda probleemid lahenevad. Saame pakkuda ravi ja teraapiaid, kuid järelevalveta lapsi igaveseks haiglasse kasvama jätta pole võimalik.”

Vanemad vajavad harimist

Laste ja noorte uimastisõltuvuse ennetamisel on dr Kleinbergi kinnitusel oluline osa vanemate harimisel. “Eestis pakutav programm “Imelised aastad” õpetab tõhusalt, kuidas vanemad saaksid ennetada laste probleeme uimastitega,” sõnas psühhiaater.

Heinsalu sõnul ei tasu loota, et alkoholi ja uimastite kuritarvitamine nüüd kohe koroonapiirangute lõppedes mööda läheb. “Sõltuvus on progresseeruv haigus ja kui kaovadki põhjused, mis on mõnuainete tarvitamist süvendanud, ei tähenda see, et oleme tagasi endises ajas, mil kõik oli veel kontrolli all,” toonitas Heinsalu.

Mistahes sõltuvusest taastumine algab sellest, et tuleb kõigepealt nähtavale tuua, kuidas keemiliste ainete tarvitamise lugu on arenenud. “Juhtub ent sedagi, et aktiivses sõltuvuses olija ei taha näha ega isegi mõelda, kui hull tema seis tegelikult on,” tõdes Heinsalu. “Aidata saab inimest, kes on valmis abi otsima, olgu ta sõltlane või lähedane. Ravile tulles on vaja tuua sõltuvus nähtavale selliselt, et ilustada enam midagi ei saa.”

Kust saab sõltuvuse korral abi?

• Alkoholisõltuvuse ravi pakub SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriapolikliinik, Paldiski mnt 52, tel 617 2644 (E-R kella 8.30-17) ja 617 2623. www.regionaalhaigla.ee/et/regionaalhaigla-psuhhiaatriapolikliinik
• MTÜ Convictus Eesti pakub psühholoogilist, sotsiaalset ja kogemusnõustamist sõltuvushäiretega inimestele ja nende lähedastele. Lastekodu 6, Sitsi 28, Plasti 23, tel 5690 0920 ja 641 4107, convictus@convictus.ee, www.convictus.ee/et/
• Living Israel Toetav Abi MTÜ pakub rehabilitatsiooniteenust Tallinna narko- ja alkoholisõltlastele, kodututele ja endistele vangidele, kes soovivad sõltuvusest vabaneda ja pöörduda tagasi ühiskondlikku ellu. Kura 1, tel 5674 3223, livingisrael.ee@gmail.com
• Päästearmee pakub tugiprogrammi sõltuvusest vabanemiseks. Laevastiku 1A, tel 656 1048, elavlootus@paastearmee.ee
• Vaimse tervise keskus Libertas Keskus OÜ aitab alkoholi-, narko-, ravimi- ja kaassõltuvuse korral. Koskla 16, tel 5564 0023, libertas@libertas.ee, www.libertas.ee
• Taastumistreener OÜ aitab alkoholi-, narko- ja ravimisõltuvuse korral. Tel 5323 3371, kaja@soltuvusspetsialistid.ee, www.soltuvusspetsialistid.ee
• ReCuro kliinik pakub sõltuvusnõustamist ja opioidisõltuvuse asendusravi. Tallinn, Punane 18, tel 5601 1999 (iga päev kl 10-20), info@recuro.ee, www.recuro.ee
• Tallinna lastehaigla laste vaimse tervise keskus pakub nõu sõltuvuses alaealistele ja nende vanematele. Tervise 28, tel 678 7400, psuhhiaatriakliinik@lastehaigla.ee. Vaimse tervise nõustamistelefon 678 7422 (E-R kl 9-10).
• Päevakeskus uimastisõltlastele ja nende lähedastele. MTÜ Pealinna Abikekus, avatud E-R kl 9-16.30, Magasini 32, tel 645 9146, ene.villak@mail.ee, www.kesklinnanoustamiskeskus.ee/
• Tugiisikud narkootikume tarvitavatele inimestele ehk programm Sütik on TAI rahastatud programm, mida viivad Tallinnas ja Harjumaal ellu MTÜ Convictus Eesti ja MTÜ Lunest. Tugiisikud pakuvad emotsionaalset tuge, abi ametiasutustega suhtlemisel ning ravi planeerimisel. Tallinnas ja Harjumaal tel 5884 4225 (iga päev ööpäev läbi), sutik.tallinn@narko.ee, www.narko.ee/siit-saad-abi/tugiisik-narkootikumide-tarvitajale-sutik-programm
• Kogemusnõustajate Koda aitab leida kogemusnõustajaid. koordinaator@kogemuskoda.ee, www.kogemuskoda.ee/register
• Nõuandeid, kuidas lastega narkootikumidest rääkida https://tarkvanem.ee/narkootikumid/
• Veebinõustamine www.narko.ee
• Alkohoolikud ja nende lähedased leiavad nõu ja abi www.alkoinfo.ee