«Leidub täiesti intelligentseid vanemaid, kes tõsimeeli räägivad, kuidas leetrite, mumpsi- ja punetisevaktsiin nende lastel autismi põhjustab. Tihti arvatakse, et kui sa hoiad oma lapsed vaktsineerimisest eemal, siis hoiad nad eemal ka n-ö ravimitööstuse salasepitsustest,» räägib perearst Le Vallikivi üha kasvavast uhuu-trendist, kus vanemad keelduvad lapsi vaktsineerimast ka lastehalvatuse ja tuberkuloosi vastu. Laste vaktsineeritus on langenud ohtlikule tasemele eriti Tallinnas.

Maarja Mandre peres kasvavad kaks vanemat tütart on saanud kõik vaktsiinid, mis vaja. «Mõni aeg on lihtsalt nihkunud, kui laps oli parajasti haige ühe või teise vaktsiini saamise hetkel,» lausus Maarja. «Ka kõige väiksemal lapsel on mitmed vaktsiinid tegemata, kuna temal juhtus olema õnnetul kombel mingi ninabakter, nii et me ei saanud vaktsineerida õigel ajal – enne oli vaja bakter välja ravida.»
Kindlasti on emal aga plaanis ka pere pisemale vaktsiinid ära teha. Siiski tunnistab Maarja, et on muutunud vaktsiinide osas skeptilisemaks. «Veidi vastumeelseks on vaktsiinid kujunenud tänu sellele, kuidas inimestele siin hiljuti üht teatud vaktsiini peale suruti, just see ajas trotsi sisse,» mainis naine. «Sellised valikud peaksid siiski tulema inimese enda vabast tahtest.»
Ka kahe lapse ema Gaile on oma lapsed vastutustundest lasknud ära vaktsineerida. «Tunnen, et olen vanemana nende tervise eest vastutav,» selgitas ta. «Arvestada tuleb ka kogu seda praegust inimeste sissevoolu Eestisse. Kõik saabujad ei pruugi olla terved. Eestisse võidakse tuua haigusi, mis meil juba kadumas. Siis on küll hea meel, kui lapsed saavad kaitstud.»
Maarja ja Gaile on olnud tublid, sest riigikontroll tõi hiljutises aastaaruandes välja, et laste vaktsineerimisest keeldumine laieneb. See aga võib kaasa tuua ohtlikud haigused. Eesti vaktsineerimiskalendri järgi tuleks lapsi vaktsineerida 12 eri nakkushaiguse vastu, mille seas on lastehalvatus, tuberkuloos, difteeria ja läkaköha. Perearst Le Vallikivi sõnul pole kalendris midagi üleliigset. «Need on haigused, mida ükski lapsevanem oma lapsele ei taha ja millega riskida kindlasti ei tasu,» märkis ta.

Tõsine olukord

Mitmed surmavad nakkushaigused, sealhulgas tuberkuloos, saadi kontrolli alla just tänu vaktsineerimistele. Nende haiguste ravi on valdavalt sümptomaatiline ja seetõttu ka ebaefektiivne. Tõhusat kaitset pakub selliste tõbede vastu ikkagi eeskätt kaitsepookimine. «Varasema eduka vaktsineerimise tulemusena on nii mõnigi ohtlik haigus Eestist peaaegu kadunud,» tõi välja riigikontrolli audiitor Pille Kuusepalu.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Kerli Reintamm lisas, et nn olematud nakkushaigused ongi saanud olematuks just tänu sellele, et meie vaktsineeritus on seni olnud väga kõrge. «Kui me valime ootamatult mittevaktsineerimise, siis hakkab ka kaitsepookimistega hõlmatus kohe langema,» rääkis Reintamm. «Nii hakkavad ka vahepeal kadunuks tunnistatud haigused igati arusaadaval põhjusel tagasi pressima.»

Kaitsepookimise läbi teinud laste osakaal on püsinud õige pikalt heal tasemel. Seda kuni 2012. aastani, mil laste vaktsineerimisest hakati üha rohkem keelduma. 2021. aastal jäi Eestis terviseameti andmetel nooremate kui kaheaastaste vaktsineerimine alla 90%. Samas on WHO soovituslik tase 95%.  «See on tegelikult äärmiselt alarmeeriv,» nentis Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku ambulatoorse osakonna juhataja Kersti Kink.
Tallinnas on vaktsineeritute osakaal veelgi madalam. Mõne nakkushaiguse vastu on vaktsiinidega kaitstud vaid 85% lastest. Samasuguse trendi jätkudes võib ennustada, et juba enne uut aastakümmet on Harjumaal mõne haiguse puhul lausa neljandik lastest vaktsineerimata.

Laste vaktsineerimisest keeldumise trend on tõusnud ka mujal maailmas. Põhjus pole niivõrd usaldamatus meditsiinisüsteemi vastu, pigem noorte emade seas levinud teadlik valik eelistada laste puhul tervislikku ja looduslähedast elustiili, millega vaktsiinid justkui kokku ei sobi. Terviseameti sõnul levib ka kahtlus vaktsiinide efektiivsuses ja ohutuses ning kõrvaltoimete hirm. Samuti kurdavad mõned vanemad, et vaktsineerimisega tegelevad tervishoiuteenuse osutajad ei paku piisavalt teavet ja avalikes allikates leidub vastuolulist infot.

Neis põhjustes ei ole perearst Le Vallikivi sõnul midagi uut. «Huvitav on see, et jätkuvalt elavad oma elu vanad ja ammu kummutatud müüdid, mille levitamise eest on inimesed ka oma arstilitsentsist ilma jäänud,» tõi perearst välja, pidades silmas näiteks Andrew Wakefieldi kaasust. «Leidub täiesti intelligentseid lapsevanemaid, kes tõsimeeli räägivad, kuidas leetrite, mumpsi- ja punetisevaktsiin autismi põhjustab, kuigi see uuring on ammu mitmete teiste uuringutega ümber lükatud, valeks ja võltsinguks tunnistatud.»

Vaktsiinivastased levitavad haigusi

Noor ema Reine ei lase oma lapsi vaktsineerida, tuues põhjuseks, et ta peab nende tervist kaitsma. «Rasedaks jäädes hakkasin kohe asja uurima,» rääkis naine, lisades, et vaktsiinid tundusid talle lõppkokkuvõttes ohtlikumana haigustest, mille vastu need aitama pidid. «Kui ma laseksin oma lapsi vaktsineerida, siis vastutaksin selle eest samuti mina ja tehtu jääks minu õlgadele,» selgitas Reine. Nõnda ei suutnudki noor naine talle sedavõrd ohtlikuna paistvat otsust langetada. Samas ütleb ta, et ei mõista hukka kedagi, kes laseb oma lapsele kaitsepookimisi teha: «Mul on palju vaktsineerimist pooldavaid sõpru ja saame suurepäraselt läbi.»

Vallikivi sõnul teeb selline puhta ja loodusliku elu trend paraku pookimata jäänud lapsed hoopis haavatavaks. «Tihti arvatakse, et kui sa hoiad oma lapsed vaktsineerimisest kõrvale, siis sa hoiad nad ka kõrvale nö ravimitööstuse salasepitsustest,» tõi perearst välja. «Paraku hakkavad haigused just tänu vaktsineerimisvastaste arvu kasvule ka tavalises elanikkonnas levima. Vaid ühe lennusõidu kaugusel meist asuvad ju meil haruldaseks muutunud haigused.»
Ka Kink rõhutas, et praegu on väga moes väikeste lastega reisida ja võõralt maalt ka haigusi kaasa tuua. «Istume lennukites ja liigume lennujaamades, enamus nakkustest, mida vaktsiinidega ära hoitakse, on aga just õhkpiisknakkused,» selgitas ta. «Kindlasti peaksime seda rohkem arvestama.»

Nii puhkes näiteks enne Covidi pandeemia algust Euroopas suur leetrilaine. Lapsed ja nende vaktsineerimata vanemad haigestusid ka Eestis. «Siis tuli Covid ja tõmbas igasugustele nakkushaigustele isolatsiooni peale. Niimoodi peatati ka leetrite levik,» rääkis Kink. «Samas ei tea me, mis oleks juhtunud pandeemia puhkemiseta.»

Koroonapaus hoidis teised viirused eemal

Vallikivi hinnangul on Covidi aeg tegelikult just vaktsiinides kõhklejaid vähemaks võtnud. «On neid, kes ütlevad kindlalt «jah» või kindlalt «ei», aga oluliselt vähemaks on jäänud neid, kes ütlevad «ma ei tea» või «ma veel mõtlen» või «vaatame seda asja».» Samuti võis dr Vallikivi sõnul näha, et kui Viimsis oli 2018. aastal leetrite puhang, tõstis see oluliselt vaktsiinihuviliste hulka. «Samas juhtus Covidi ajal paradoks, et kui oli totaalne lockdown, ei põdenud inimesed üldse teisi nakkushaigusi, mis tekitas neile petliku illusiooni, justkui poleks neid maailmas enam olemaski,» tõdes dr Vallikivi. «Aga nüüd, mil inimesed on taas nö puurist väljas, on tunne, et immuunsüsteem üritab kaotatud aega tasa teha: ollakse sagedamini haiged, levib mitmeid eri haigusi ning põetakse pisut raskemalt ja rohkemate tüsistustega. Kaks aastat on inimeste immuunsüsteem olnud mittekarastuse režiimil.»

Seda tendentsi kohtab arsti sõnul nii täiskasvanute kui ka laste hulgas. «Eriti noored lapsevanemad, kellele tuuakse lasteaiast igasuguseid haigusi koju, põevad uuesti kõiki nn lasteaiahaigusi, ja isegi veel raskemini kui nende lapsed,» lisas dr Vallikivi.

Perearst Piret Rospu sõnul tegi Eesti Covid-19 pandeemia ajal väga õige otsuse jätkata beebide tervisekontrollide ja vaktsineerimistega. «Tänu sellele on vaktsineerimistega hõlmatus stabiilselt vähehaaval langenud, mitte järsult kukkunud,» nentis perearst.

Kooliõe ülesannete hulka kuulub ka õpilaste vaktsineerimine. Nende vanematele saadetakse infolehed, mis tuleb nõusoleku korral allkirjastada. Ilma vanema loata õpilast ei vaktsineerita. Kui kooliõel on selge, kui palju õpilasi peab vaktsiini saama, saadab ta veel e-kooli kaudu või meili teel meeldetuletused. Kuidas aga vähendada vanemate arvu, kes vaktsineerimiseks oma luba ei anna? Kuusepalu sõnul võiks lisaks lastele koolitada ka vanemaid ja tervishoiutöötajaid ning teha teavitamiskampaaniaid. «Ennetamine on nii inimesele kui ka riigile soodsaim viis hoida tervist,» toonitas Kuusepalu.

Kava nimetab ära vaktsineeritavad haigused

• Olenevalt vaktsiinist oli 2014. aastal kaitsesüstimisest keeldujaid 1,9-3,5%, 2021. aastal aga juba 3,8-7,8%
• Kõigi immuniseerimiskavas nimetatud nakkushaiguste (difteeria ja teetanus; läkaköha; lastehalvatustõbi; leetrid, mumps ja punetised) vastu vaktsineerimisest keeldujate arv on terviseameti andmetel alates 2010. aastast igal aastal u 0,3% tõusnud.
• Terve lapse jälgimise juhendi leiab www.ravijuhend.ee/uploads/userifles/Lapse_tervise/Kontrollkaart_A4.pdf
• Riiklikus immuniseerimiskavas on kirjas kõik haigused, mille vastu last peaks vaktsineerima. Kava asub: https://ta.vaktsineeri.ee/et/haigused-ja-vaktsiinid/vaktsineerimine-eestis/riiklik-immuniseerimiskava

Massiline vaktsineerimine võitis lastehalvatuse

• Tuberkuloos, lastehalvatus ja difteeria on vaid mõned näited kardetumatest nakkushaigustest, millele pole head ravi leitud, aga mis on vaktsineerimisega sellegipoolest kontrolli alla saadud. Ajapikku on kunagi igapäevaselt hirmutanud tõvede olemus ka siinse rahva mälust ununemas. Kuna aga iga aastaga tekib üha rohkem vaktsineerimisest keeldujaid, loob see unustatud nakkushaigustele sammhaaval taas soodsa pinnase levikuks.
• 1950ndate lõpus hakkas ENSV-s levima üks kardetumaid haigusi – poliomüeliit ehk lastehalvatus. Ligi pooltel nakatunutest tekkis tõve tagajärjel halvatus. Haigust ei põdenud mitte ainult lapsed, vaid ka täiskasvanud. Epideemia haripunktis andis Kreml loa võtta Nõukogude Liidu läänealadel kasutusele poliomüeliidivaktsiin. Nii saadetigi lapsed arstlikku kontrolli, et kostitada neid seejärel teeküpsisega, millele tilgutati kaks piiska elupäästvat vaktsiini. Massvaktsineerimine osutus ohutuks ja efektiivseks. Lastehalvatusele pandi piir vaid kahe aastaga ning Eestist sai üks maailma esimesi poliomüeliidi vabu piirkondi.