Kadrioru kunstimuuseumi ja Eesti kunstiakadeemia koostöös käivitus 26. märtsil uurimisprojekt, mille eesmärk on Kadrioru lossi laemaalingute seisundi kontroll, võimalike kahjustuste kaardistamine ja ulatuslikud uuringud. Uurijate jaoks on kõige põnevam just laemaalingu restaureerimise ajalugu.
Kadrioru kunstimuuseumi peasaali laemaalingut uuritakse röntgenseadmega. See on restaureerimisvaldkonnas tänapäevane uurimismeetod, millega saab kindlaks teha metallide sisaldust vanades värvikihtides.
“Miks metallid on huvitavad, sest pigmendid koosnevad metallidest ja saame kindlaks teha, millised pigmendid on kasutusel,” ütles Eesti keskkonnauuringute keskuse spetsialist Riin Rebane.
Laemaaling Kadrioru lossis konserveeriti 2000. aastal, mis tähendab, et veerand sajandit ei ole maalingut lähedalt vaadeldud. Praeguste uuringutega tehakse peamiselt selgeks, mis seisukorras laemaaling on.
“Peamine teadmine ongi, et seisukord on hea ja mida vaatame, on maali restaureerimise ajalugu, see on enneolematuid restaureerimisi olnud 1930-ndatel. Mida üleval näeme, mis on üllatav, mida alt ei näe, seal on võimsad restaureerimisjäljed, mis esteetilises plaanis võib-olla häirivad. See on ankurdatud lakke, kogu krohvimaaling,” ütles EKA professor ja kunstiteadlane Hilkka Hiiop.
Uuringute tulemusena peaks selguma ka maalingu autor, praegu peetakse selleks Londiceri. Samas ei ole täpselt teada, kas maal valmis vahetult enne lossi valmimist 1725. aastal või hoopis hiljem. Küll aga on peasaali laemaaling ainuke, mis säilinud lossi ehitusajast.
“Keskne kujund kujutab Dianat ja Aktaionit. Barokiajastu võimuretoorikas kasutati seda sõjavõitu tähistava allegooriana ehk Diana on riik, kes tähistab võitu. Siin tähistab Venemaad Diana, kes toetab nümfe ehk linnu ja kindlusi. Uurijad on arvanud, et arvu poolest sobivad nümfide kujud Eesti-, Liivi- ja Kuramaa linnusega,” ütles Kadrioru kunstimuuseumi juht Aleksandra Murre.
Järgmisel aastal tähistab Kadrioru kunstimuuseum 25. sünnipäeva. Selleks ajaks on planeeritud barokiajastu võimuretoorikast rääkiv näitus “Metamorfoosid”.