“Kõige raskemad juhtumid on need, mil laps võtab ühendust veebivestluse kaudu ja ütleb, et tapab end ära. Ja astub seejärel veebivestluse keskkonnast välja, põmm!” räägib sotsiaalkindlustusameti lastekaitse telefoniteenuste juhtivspetsialist Kätlin Servet, kel on ette tulnud ka olukordi, kus teismeline helistab ja teatab, et hüppab kohe auto ette. Sellistel puhkudel peavad lasteabitelefoni konsultandid olema nagu detektiivid, kes ei tohi helistajat liinilt kaotada ning asuvad koostöös politseiga jälgi ajama kasvõi arvuti IP-aadressi järgi, et kindlaks teha, kuhu abi saata.

Tüüpiline lasteabi telefonile pöörduja on 15-aastane tüdruk, aga vaimse tervisega kimpus laste vanus on järjest langenud. Millised on siis laste ja noorte mured? “Näiteks 10-aastane tüdruk kirjutas, et teda kiusab klassiõde, kes oli teda salaja pildistanud ja jaganud fotosid klassikaaslastele,” rääkis Servet.

“Üks poiss sai Instagramist teada, et tema suhtes plaanitakse füüsilist rünnakut. 16-aastane poiss kirjutas, et temalt pressitakse raha välja. Väljapressijate ohvriks langemine on kahjuks tavapärane: näiteks jagatakse oma paljaid või poolpaljaid pilte usalduslikule inimesele, kes ühtäkki ähvardab need pildid avaldada ja nõuab mitteavaldamise eest lunaraha. On juhtumeid, kus häkitakse sisse noore Facebooki kontole ja saadetakse tema nime alt teiste kohta igasuguseid kommentaare.”

Kõige raskemad juhtumid on Serveti sõnul need, kui laps räägib veebivestluses, et tapab end ära. Seejärel aga astub poole vestluse pealt veebivestlusest välja. “Siis anname häirekeskusele edasi teate arvuti IP-aadressiga, ja politsei hakkaks last otsima,” lausus Servet. Keerulisem on see, kui telefonil pole numbrinäitu. “Me ei saa mõelda, et äkki lollitati niisama: me ei reageerinud, sest arvasime, et see on nali.”

Rängad enesetapusoovid

Et pöördujat võimalikult kaua liinil hoida, hakkab konsultant esitama igasugu küsimusi, mis pealtnäha ei puutugi asjasse: kus helistaja viibib, mis ta teeb, mis ta nimi on, millised on ta plaanid. Töötaja teeb kõik endast oleneva, et laps n-ö ära rääkida juhtumi juurest, mida ta seal parasjagu teeb, või saada teada teatud detailid, et juhtum ruttu üle anda. “Mul on olnud olukord, kus laps helistas ja ütles, et ta hüppab kohe auto ette,” meenutas Servet. “Hakkasin rääkima muid jutte: küsisin, kas ilm on külm, oled sa ikka paksult riides, mis värvi riided sul seljas on… Seega sain teada, kus ta asub, samal ajal tegin juba häirekeskusele teate ja niimoodi politsei lapse ka leidis.”

Veel meenutas Servet olukorda, kus laps läks kodustega tülli ja astus uksest välja. “Kõndis ja kõndis, kuni eksis niimoodi ära, et enam ei teadnud, kuidas ta koju saab,” rääkis nõustaja. “Oli hilissügis ja tal oli juba külm hakanud. Palusin kirjeldada, mis ta ümber on – õnneks ta ei olnud metsas, aga lapse jaoks siiski võõras kohas. Soovitasin leida mõne suurema maja või poe, ja niimoodi koos me siis läksime, mina telefonis kaasas, kuni laps leidiski ühe poe ja mina sain anda häirekeskusele teate. Politsei viis lapse turvaliselt koju.”

Parimad on naise sõnul juhtumid, kus pärast tuleb lapselt endalt või pereliikmelt tagasiside: aitäh, et te elu päästsite. “Meil oli ka üks suitsiidimõtetega tüdruk, kellele kriisihetkel sai häirekeskuse kaudu abi saadetud, kuid kes nüüd on ise teiste aitaja,” rääkis Servet. “Ta tegeleb noortega vaimse tervise tugigrupis, on teistele toeks ning annab ise teada, kui märkab kedagi, kes abi vajab. Need on kõige paremad näited, mis kinnitavad, et lasteabi telefon on vajalik kanal, kust saab 24/7 abi küsida.”

Lasteabitelefon pakub ööpäev läbi tasuta nõustamist nii lastele, täiskasvanutele kui ka spetsialistidel, näiteks lasteaiaõpetajatele, õpetajatele ja noorsöötöötajatele. “2020. aastal ületasime 10 000 pöördumise piiri, mis on pea 700 võrra rohkem kui aasta varem,” ütles sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna nõunik Heli Suvi.

Enim teeb muret väärkohtlemine

Ka äsja lõppenud aasta numbrid näitavad kõnede jätkuvat kasvu. Mullu helistati lasteabi telefonile 12 855 korral. Enim teevad lastele muret väärkohtlemine, suhted, vaimse tervise ja heaolu teemad. “Püsivas tõusutrendis on laste vaimset tervist puudutavad pöördumised,” nentis Suvi. “Eelmise aasta 11 kuu jooksul oli selliseid pöördumisi kokku 1399. Nendest 567 (40,5%) tehti seoses lapse enesehävituslike mõtete ja enesevigastamisega ning 53 (3,8%) seoses lapse muude enesehävituslike probleemidega (nt söömishäired).”

Pöördumised kasvasid märgatavalt septembris, oktoobris ja detsembris. Võrreldes 2021. aasta esimese poolega sagenesid viimaste kuude jooksul laste kõned enesevigastamise ja suitsiidimõtete pärast. “Kurvastavalt palju on lapsi, kes end hästi ei tunne ja oma emotsioonidega hakkama saamiseks kasutavad äärmuslikke ja ennasthävitavaid viise,” lausus Suvi. “Või sukelduvad virtuaalreaalsusesse.”

“Mullu helistati meile peaaegu 3000 korda rohkem, kui oli aasta varem, ning lasteabi telefonikonsultandid kuigi palju rõõmsaid lugusid ei kuule,” lisas Servet, kelle sõnul on kõige keerulisemad väärkohtlemise juhtumid. Lisaks koroonapandeemiale, distantsõppele ja sotsiaalsele eraldatusele on põhjuseks see, et inimeste teadlikkus on suurenenud ja nad oskavad ümbruses toimuvat märgata. “Helistatakse nii enda kui lapse murega, aga ka sellepärast, et kuuldakse naaberkorterist midagi häirivat – näiteks kui tekib füüsilise vägivalla kahtlus või tarvitatakse seal alkoholi ja on teada, et seal viibivad ka lapsed.”

Servet nentis, et kahjuks kohtab palju hooletusse jätmise lugusid. “On üsna tavapärane, et vanemad on läinud pidutsema ning jätnud lapsed võhivõõraste või peretuttava hoolde, kes omakorda on hakanud alkoholi tarbima,” lausus ta. “Seda juhtub nii riigipühadel kui nädalavahetustel.”

Kirjeldatud puhkudel teavitab telefonikonsultant häirekeskust ning nemad annavad teate omakorda edasi politseile, kes suundub olukorda kontrollima. Võib juhtuda, et lapsed tuleb kodunt ära viia ja turvalistesse tingimustesse paigutada. Siis teavitab lasteabi telefon ka kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat, kes perele abi pakub. Serveti sõnul juhtub sedagi, et keegi on oma lapse näiteks parki ära kaotanud. Ka tuleb ette, et teavitajaks on kaubanduskeskuse töötaja, kel on silma jäänud mõni murelik laps, kes poes tunde ja päevi järjest istub.

Kuna öösiti, nädalavahetustel ja pühade ajal kohaliku omavalitsuse lastekaitse ei tööta, täidavad lasteabi telefonikonsultandid ka lastekaitsetöötaja rolli ehk saame koostöös politseiga paigutada lapsi ohututesse tingimustesse. “Nii nagu üldiselt kasvab perest eraldamise otsuste arv, jõuab ka meieni enam raskeid juhtumeid, kus lapsi on vaja perest eraldada,” märkis Servet. “Samas ei maksa arvata, et lastekaitsetöötajad käivadki kodudes ja võtavad lapsi ära – tegelikult on see väga erandlik olukord, kus laps paigutatakse kodunt kuhugi mujale.”

Koroona tõi närvilise õhkkonna

Mõistagi olid distantsõppe perioodi paljud pöördumised seotud kodus olemisega. “Lapsed tundsid sagedamini üksindust ja mahajäetust, samuti vanemate poolset survestamist, mis oli seotud õppimise või kodutöödega,” selgitas Suvi. “Kurdeti huvialadega tegelemise ning sõpradega kokkusaamise ja lõõgastumisvõimaluste vähenemise üle.”
Piirangute ajal muutusid kriitiliseks suhted vanematega – elada tuli pead-jalad koos ning kodust oli saanud nii lasteaed, kool, kontor kui kohvik. Kui taas koolipinki istuti, kerkis uus probleem – paljud lapsed ei soostunud sellega. Leidus nii vanemaid, keda tegi murelikuks lapse agressiivne ja väljakutsuv käitumine ning allumatus, kui ka neid, kes olid lapsega kontakti kaotanud, kuna too oli end oma maailma isoleerinud ega soovinud suhelda.

“Koroonapandeemia vilju hakkame nüüd maitsma,” lausus Servet. “Lapsed on mures oma ema-isa majandusliku olukorra ja töö pärast. Vanemad omakorda on mures, kas lapsed saavad piisavalt haridust. Lastel, kelle arengulist vajadust eakaaslastega koos olla pidurdatakse, on depressioon varmas tulema – kui sa oled üksi, isoleeritud ja pead ise hakkama saama.”

Lasteabi telefonikonsultandina töötatud kolme aasta jooksul pole Servetil olnud ühtegi 12-tunnist valvet, mille jooksul poleks tehtud ainsatki pöördumist. “Öösiti on koormus kindlasti väiksem, aga juhtumid selle võrra raskemad – vaimse tervise mured ja suitsidaalne käitumine intensiivistuvad öösiti,” kinnitas ta. “Siis sagenevad ka politseiga seotud juhtumid. Meie konsultandid ei maga öövahetuse ajal, sest arvuti ei tohi minna unerežiimile ja side kõnekeskusega peab olema kogu aeg aktiivne.”

Pereelu käib töö järgi

Muuhulgas tähendab lasteabi telefonikonsultandi töö ka seda, et kogu enda pereelu joondub töögraafiku järgi. “Meie töö on väga nõudliku iseloomuga, mis tähendab, et kuna me töötame kõik kodukontorites, peavad olema loodud vastavad tingimused – mul koer ei tohi ka haukuda ajal, kui olen tööl,” rääkis Servet.

“Näiteks võib mu laupäev olla üldse teisipäeval, sest päris laupäeval tuleb valves olla. Sa ei saa siis mitte kuskile minna ja pead suutma oma elu niimoodi korraldada, et kaksteist tundi oled täies tükis telefoni päralt, siin ei saa töö kõrvalt suppi keeta. Seetõttu meil ei olegi tööl ühtegi konsultanti, kellel oleksid väikesed lapsed. Kuidas sa ütled oma lapsele, et ole vait, mul tuleb kõne sisse? Või sunnid teda mängima 12 tundi nurgas, kuni oled ise telefonivalves? Mõistagi oleks seda võimalik korraldada, aga siis peaks olema tubli tugivõrgustik.”

Lasteabi telefoni tiimis on kuus spetsialisti, kellest korraga on valves üks konsultant. Arvestades pöördumiste arvu, on konsultantidel üksteisele antud lubadus, et kolleegist ollakse vaid telefonikõne kaugusel – kui keegi on hädas, tuleb kaaslane kohe appi ja toetama. Olgugi et lasteabi telefon on ellu kutsutud eeskätt laste murede lahendamiseks, ei katkestata ühtegi kõnet ilma, et helistaja oleks oma küsimusele vastuse saanud.

“Meilt on küsitud isegi bussiaegasid ja teed, samuti on päritud, mida ma küll võiksin oma kunstitööks teha, kuidas lahendada trigonomeetrilist võrrandit, või kust leida IQ-teste,” loetles Servet. “Hiljuti helistas meeskodanik ja kurtis, et tema toas käis poltergeist: raadio on ümber keeratud ja midagi maha aetud. Kolleegi käest küsiti, mis värvi püksid peaks jalga panema. Ka pöördus lasteabi telefonile murelik kodanik, kes oli sotsiaalmeedias märganud, et vanem manustas lapsele keelatud MMS-i. Liinile satub neidki, kes arvavad, et meil on suur mõjuvõim öelda riigile, kas koolis peaks usuõpetust andma või mitte. Seega teavad kõik konsultandid: pole olemas vastust, et mina ei saa ega oska teid aidata. Võib öelda, et praegu ma vastust ei tea, aga uurin välja ja helistan tagasi.”

Veebivestlus ja e-nõustamine

Kui täiskasvanud pöörduvad Lasteabisse tavaliselt telefoni teel, on noorte jaoks käepärasem kanal lasteabi veebivestlus ehk chat. “Psühholoogi või terapeudi juurde ju ei saa minna õhtuti või öösel, mil ärevushäired või paanikahood süvenema kipuvad – ja siis tulevadki appi lasteabi kanalid,” nentis Servet.

“Näiteks tuli meiega chat’is rääkima üks 15-aastane tüdruk, kel olid ennastkahjustavad mõtted. Ta lahkus kodunt, jättis telefoni maha ning suundus talvisel ajal kuskile jõe peale, kust ta siiski leiti ja haiglasse viidi. Rääkisime temaga mitmeid kordi ning pakkusime koostöös lastekaitsega tuge. Nüüd hiljuti ta ütles: suur tänu lasteabi konsultantidele, sain õige ravi, mul läheb praegu hästi ja ma õpin edasi.”

Lasteabi telefon pakub ka isikustatud e-nõustamisteenust. “Meie e-nõustajad on erialase kõrgharidusega psühhoterapeudid, kes nõustavad nii lapsi kui vanemaid teemadega süvitsi minnes,” lausus Suvi. “E-teenuse teeb unikaalseks see, et nõustamisele saab pöörduda laps ise kohe, kui ta abi vajab, ta ei pea selleks saatekirja omama või pikkades järjekordades ootama. Kui psühholoogide järjekord on nii kohutavalt pikad, oleme nagu vahelüli, kes inimese jaoks olemas. Iseäranis vaimse tervisega seotud situatsioonid ju ei oota. Ka e-nõustamise murekohtades domineerib suhtetemaatika. Esimesena on vanemad välja toonud laste vaimse tervise mured, seejärel valmistavad pingeid laste ja vanemate vahelised suhted ning kolmandaks vanemate endi vahelised suhted.”

5 soovitust, kuidas olla tark lapsevanem

1. Ole lapse jaoks olemas ja kuula teda päriselt. Arenda enda kuulamisoskusi ja õpeta lapsele oma eeskujuga, kuidas kuulata keskendunult, huvitatult, toetavalt ja vahele segamata. Küsi lapselt huvitavaid küsimusi – need aitavad tal rääkida.
2. Märka, mis su last vaimustab ja mille suhtes ta entusiastlik on. Innusta teda selle huvi pinnalt ise edasi uurima, õppima, arenema. Aita lapsel saada loojaks, mitte lihtsalt tarbijaks. Kui sind lapse meelistegevus ei köida, püüa endas tähelepanu äratada ning huvi tekitada, et oma lapse maailma paremini mõista.
3. Ära väldi nn tabuteemasid ega lükka nendest rääkimist edasi aastate taha. Mida avatumalt räägid oma lapsega keerulistest teemadest nagu alkohol, narkootikumid ja seksuaalsus, seda väiksem on oht, et ta hakkab tarbima uimasteid või kahjustab ennast või teisi ebaturvalise seksuaalkäitumisega.
4. Õpeta lapsele endast ja teistest hoolimist. Tee seda läbi isikliku eeskuju. Kas andestad endale tehtud vigade pärast? Kas astud enda eest välja, kui keegi on sinu suhtes ülekohtune või kohtleb sind halvasti? Kas halvustad teisi? Laps õpib sinuga koos, aga ka sind vaadates, jälgides. Märka, kui sinu lapsel on mure – kui on oht, et teda kiusatakse või on tal mure sõbra pärast. Suuna last märkama ja sekkuma, kui ta näeb abivajavat sõpra või kaaslast. Juhenda teda vajadusel pöörduma Lasteabisse, kas telefonil 11 6111, meiliaadressil info@lasteabi.ee või läbi veebivestluse aadressil lasteabi.ee.
5. Lapsevanemaks õpitakse ja see on elukestev õpe. Keegi meist ei ole eksimatu. Kui jääd hätta, otsi abi. Uuri ja küsi nõu lehelt tarkvanem.ee või pöördu Lasteabisse, täienda end koolitustel, õpi teiste kogemustest ja tee koostööd kooli tugipersonali ja teiste spetsialistidega.

(allikad: Lasteabitelefon 11 6111 ja tarkvanem.ee)

Millal saab lasteabi telefonil 11 6111 helistada?

• Lasteabi tasuta telefon
11 6111 töötab 24/7 ja helistades võib jääda anonüümseks. Telefonile vastavad kuus erialase kõrghariduse ja praktilise nõustamiskogemusega konsultanti. Pöördumised salvestatakse.
• Lasteabi meiliaadress on
info@lasteabi.ee.
• Veebivestluse akna leiab Lasteabi kodulehel aadressil lasteabi.ee.
• Kui soovid aega e-nõustamiseks (eesti ja vene keeles), helista samuti telefonil 11 6111.